Zakopane

Ivo käis eelmisel suvel Euroopas tsikliga tuuritamas, meeldis nii väga et tahtis sel aastal sama asja teha ja kutsus mind ka kaasa. Algne plaan oli tal selline mörr-mörr värk, põristame juuste lehvides, bensiini ja põlenud mootoriõli järgi lehates mööda Euroopat ringi, õhtuti joome õlut, sööme pitsat, peeretame ja teeme lolle nalju.

Õppetunnid Tartu – Varssavi jalgrattareisist

Tuleviku tarbeks mõned takkajärgi tarkused ja mõtted reisi kohta.

Formaat – võib öelda, et see 3x-päevas-väljas-söömine-ja-linade-vahel-ööbimine toimis sellel teekonnal kenasti. Hinnad on soodsamad kui Eestis ja kui saab kulutusi öömajale ka jagada, siis telgi ja laagrikola kaasavedamine tundub pigem asjata vaev. Ja see, et sa pärast pikka ja tolmust päeva ennast puhtaks saad pesta, ühe külma õlle võtta restoranis, midagi maitsvat süüa (sedasi, et ise ei pea tegema) ja siis puhaste linade vahele keerata, et hommikul jälle kohe sööma minna… mingi võlu sellel asjal on!

Tribuut Uhhuduurile ehk Tartu Varssavi jalgrattal

Enne reisi (2021 juuli algus)

Jaanipäeva paiku Hiiumaal olles sattusin täitsa juhuslikult lugema Uhhuduuri viiendat raamatut. Eelmisi pole lugenud, aga pisteliselt mingeid episoode telekast olin näinud ja osaliselt nende tegemistega kursis. Väga hea raamat ja tekitas kange tahtmise reisima minna. Eks see koroonavärk on ka isu juurde andnud ja mingid tsiklireisi mõtteid-plaane sai kevadel veeretatud, aga noh, India mingi hetk muutus pisut liig ekstreemseks, eksole. USA tundus jällegi liiga kallis ja lihtsalt Euroopa maanteid nühkima minna nagu ka ei tahtnud. Kuni raamatu lugemiseni tundus, et parim on kodus passida, remonti teha, marju korjata, parmudega võidelda (need tiibadega ikka, eksole) ja katsuda kuidagi see suur kuumus üle elada.

Oslo-Tartu road trip (vol2)

Maitea, mul Thunderbird ei oska igatahes käesolevast ajahetkes tahapoole postitatud poste RSS voos kuvada, nii et postitan praegusesse hetke.  Eile kirjutasin muidu sellise asja. Ajaloolise korrektsuse huvides olgu siis ära mainitud, et sündmus ise toimus 2010 aasta juunis. Ja nüüd asjast ka:

Ursina vanematel on Churis ilus vana korter, kõrgete lagedega ja pisut antiikne, isa on kuulus kohalik poliitik (tänavatel näopildid ja puha – just lõppesid valimised), ema on õpetaja. Chur ise on ka väga lahe, imetabased mäevaated ümberringi ja mingi mägedevahelise loodusliku tuuletunneli tõttu pidavat suvel temperatuurid 40 tuuri kerkima.

Viimane ots (Praha-Tallinn)

T. 18.08.2009 Praha – Brno. 243 km

Ivo ja Priit stardivad hommikul Eesti poole, meie koos autoekipaažiga sõidame Brnosse, Eliškale külla. Motorastidel on plaan võimalikult kiiresti koju jõuda, nii et asju võtavad nad kaasa minimaalselt, suuremate teede nimetused teibivad paagile ja panevad Tartu poole leekima. Ainut et jah, need vähesed valitud asjad, mis nad Priidu pisikesse seljakotti pakkisid, selle nad unustasid muidugi maha. GPS’i neil ka kaasas pole, nii et ainus võimalus on meil nende juurde sõita ja asjad üle anda.