reisijutud

Viimane ots (Praha-Tallinn)

with 2 comments

T. 18.08.2009 Praha – Brno. 243 km

Ivo ja Priit stardivad hommikul Eesti poole, meie koos autoekipaažiga sõidame Brnosse, Eliškale külla. Motorastidel on plaan võimalikult kiiresti koju jõuda, nii et asju võtavad nad kaasa minimaalselt, suuremate teede nimetused teibivad paagile ja panevad Tartu poole leekima. Ainut et jah, need vähesed valitud asjad, mis nad Priidu pisikesse seljakotti pakkisid, selle nad unustasid muidugi maha. GPS’i neil ka kaasas pole, nii et ainus võimalus on meil nende juurde sõita ja asjad üle anda. Praha ja Brno vaheline tee on üpris kehv, peamiselt betoonplaatidest tehtud ja vibrab ikka mõnusalt. Midagi on nad seal üritanud lihvida ja parandada ka, aga üldiselt on tee kehvem kui Eestis. A vähemalt pole nii palju autosid kui Saksamaal. Eliškal on hästi suur ja lahe peremaja sajandi algusest, isa (või vanaisa) oli tal vist kunstnik ja tõtt-öeldes näebki maja sellise armsa muuseumi moodi välja, igasugused kujukesed, maalid jms kunstivärk igal pool. Eliška näitab meile siis linna, tundub teine selline rahulik ja vaikne ja sümpaatne Prahaga võrreldes. Pool miljonit elanikku pidavat olema, aga tudengeid on palju ja need on veel puhkamas. Pikalt ja põhjalikult jutustab ta meile siis linna ajaloost ja näitab vaatamisväärsusi. Õhtust sööme udupeenes keldrirestoranis, ettekandja on jobu, aga toit väga maitsev.

Brno on kohalik veinipealinn ja tundub rumal sellises kohas vein joomata jätta. Punase jaoks olevat siin liiga külm, aga valge vein on täitsa hea. Seame sammud Eliška lemmikveinikeldri poole, aga see pannakse kohe-kohe kinni, nii et peame veini kaasa ostma. Välja valatakse otse vaadeist ja pakendatakse plastpudelitesse, nii et tulemuseks väga mõistlik hinna-kvaliteedi suhe. Pluss siis rahulolu pakkuv teadmine, et natukene on keskkonda päässtetud ja pakendi eest pole vaja asjatult maksta. Kõigepealt joome ära burcák’i. See on kohalik toorvein (mõnusalt magus, mulliga, natuke nagu siidri maitsega, aga kangem), tüdrukutele meeldis hirmastsi. Päris huvitav kraam on, 2 kuud aastas on saada ainult ja väga täpselt peab teadma, et kunas ta valmis on. Ja siis rikneb ka kiiresti, kinnisese pudelisse ei saa teda jätta, sest eulus asi on ja protsesib vaikselt edasi. No vot, limsime siis viisakas seltskonnas peeneid jooke ja ajame selle reisi kõige inteligentsemat juttu.

K. 19.08.2009 Brno – Kopřivnice. 161 km

Seni kuni põõnurid (Madis ja Meelike) magavad, käivad usinad inimesed turul värsket söögikraami ostmas ja tulevad tagasi omletiks vajalike komponentidega. Koos kohe-kohe üleküpseva meloni ja tassi kohviga maitseb see imehästi. Sõidame Kopřivnice’sse Kubale külla ja taaskord ei saa me päris sujuvalt liikvele, linnapiiril selgub, et osad magamismatid on maha ununenud ja auto käib neil järel.

Kopřivnice ise on selline Nõukogudeaegne tööstuslinnake ja erilisi vaatamisväärsusi siin pole. Kuulus on ta Tatra tehase poolest, omal ajal olevat siit väljanud esimene Euroopa, Ida-Euroopa vms. veoauto ja 16 000 inimest töötas vabrikus. Praegu on alles jäänud vaevalt neljandiku, aga oluline koht sellest hoolimata. Pärast õhtusööki võtsime ette pikemat sorti jalutuskäigu lähedalasuva mäe otsa (kindluse varemeid vaatama), midagi väga ägedat seal polnud, aga mõnus oli vahelduseks ka omal jõul edasi liikuda.

Pärast saame kohalikus spordipubis (ei olnud ka just liiga hubane) esimest korda kohalike vastu lauajalkat mängida ja võidame 9:1. Paistab, et nad on ise ka sellise tulemuse üle pisut ehmunud, igatahes edaspidi mängime segapaaridega, et põnevam oleks. Ööbime kohalikus noortekeskuses (2 kokkuehitatud korterit paneelmajas), kus Kuba töötab.

N. 20.08.2009 Kopřivnice – Worgule. 571 km

Hommikul tõuseme vara ja lähme vaatame Štrambergi linnakest. See on kohe Kopřivnice kõrval aga erinevalt viimasest on imearmas väike linnake vanade muinasjutuliste majakeste ja kitsaste munakivist teedega. UNESCO kaitse all ka ja kuulus on peamiselt kolme asja poolest: seal on koobas kus mingi neandertallase lapse kont leiti, seal on vana kindlus ja seal on kohalik maius nimega “Štrambergi kõrvad” (selline küpsise-/vahvlilaadne toruke). Me muidugi tutvusime kõigi kolmega. Pluss veel siis viimane külm õlu. Kindlusetorn on neil väga lahe ja kõrge, mäekünka otsas ka veel, nii et imeilus vaade on ümberringi.

Algne plaan Wroclavit külastada lükkub edasi, sest Ania on ennast hoopis kuskil Poola-Valgevene piiri äärde peitnud ennast. Me ei lase ennast heidutada tõsiasjast, et taolise nimega kohta Garmini arvates üldse olemas ei ole, interneti abil sebib Teet meile operatiivselt koordinaadid ja sõit võib alata. Päev otsa uhame mööda Poolat, üks stiilinäide on siin:

tsikli_seljas

Ja natuke agraarromantikat ka:

poola_romantika
Päikseloojang on üldiselt kõige mõnusam aeg sõitmiseks mu meelest ja tänane ilus ilm ja maastik tegid asja veel paremaks. Pimeda saabudes jõuame ka suuremate tee-ehitustöödeni, Meelikese läheb suure kisa ja punnimise peale autosse, et oleks vähe julgem sõita. Sügiseselt külm  on ka juba, topin küll kõik riided selga, aga väga pikalt neist abi ei ole, kätel ja jalgadel just eriti. Viimase otsa sõidan puhtalt tahtejõu pealt ja vaatan klaasistunud pilguga sajameetriloeduri tattaeglast kerimist. Tee muutub ka kahtlaselt külavahe omaks, ühtegi maja ei paista, tuledest rääkimata. Praegu kohe kindlasti pole see aeg (umbes kell 2 varahommikult), mil tahaks teada saada, et oleme ära eksinud ja on vaja 100 km ringi sõita. Õnneks oligi tegemist sellise mahajäetud kohakesega ja suur rõõm oli helendava mobiiltelefoniga vehkivat Aniat (tänavavalgustust seal pole) tee ääres märgata.

R. 21.08.2009 Worgule – Klaipeda. 505 km

Hommikul ei paista see koht nii pisike midagi, täitsa korraliku suurusega külake. Teet ja Kaisa otsustavad otse Eestisse sõita (natuke üle 1000 km), meil nii kiire pole, nii et sema sihiks Leedu kiluvaraste vaatamisväärsuse nr1 – Nida poolsaare. Ja no mis seal salata, natukene sõitsime ka sellepärast, et meil tuli suurepärane idee saata Neemedele Nidast täpselt samasugune postkaart mis nad meile saatsid. Pakime siis kõik oma vajalikud asjad ühte paagikotti, jätame Teedu, Kaisa, Ania ja meid uudistama tulnud 13 pisikese pan‘i ja pani‘ga hüvasti ja võtame suuna Leetu.

Üksikekipaažina on vahelduseks ka väga mõnus sõita, eriti just Poolas. Ei pea autot möödasõitudel järgi ootama ja auto omakorda saab jälle pikemaid peatuseta vahemaid läbida. Alguses oli meil tee ühine, nii et mitu korda lehvitasime teineteisele möödasõites. Kord Vestman, kord Piibeleht… Tsikliga kiired möödasõidud (eri just mitmest rekkast korraga) annab päris palju võitu, autoga on sul valikuvõimalus oluliselt piiratud, eriti kui vastutulev liiklus ka tihe on. Tanikmis- ja muidusirutamispause vähem tehes sõitis auto jälle meist mööda jne.

Pimeduse saabudes oleme jälle teel, seekord sellisel pisemal (otusustasime Mariampole juurest vasakule, mere poole keerata, mitte läbi Kaunase sõita) ja öömaja ei kusagil. Mulle öösel sõitmine endiselt ei meeldi, nii et laseme rahulikus tempos täiesti valgustamata ja märgistamata teel. 2 tunnikest pimedasõitu ja leiame väga viisaka teeäärse motelli, hööö-hööö-hööö. 100 km Klapipedani.

L. 22.08.2009 Klaipeda – Riia. 501km

Hommikul võtame rahulikut ja vaatame täie raha eest VH1’e (s.t. kuni check-out‘ni kell 12). Teeäärne motell on ööga muteerunud peeneks restoranikompleksiks ja seal oli mitmesajapealine leedukate kari sünnipäeva pidamas. Ja no see koht oli ikka täiesti pärapõrgus. Me olime ainsad muiduinimesed, aga omletti ja värki toodi meile täitsa kiiresti, arvestades kui palju inimesi neil vaja toita oli paraleelselt.

Pärastlõunal üritame siis Nidasse minna, päris pull koht tundub olevat ja üle vee saab sõita ainult praamiga (Kaliningradi poolt on maismaaühendus ka). Hullult pikk järjekord oli, aga mingi kohalik mees soovitab meil vahele trügida. Nihverdamegi ennast autode vahelt läbi ja tsikkel lastakse probleemideta esimesena praamile. Ülesõit kestab kümekond minutit, tolleks ajaks on tibutama hakkanud. Erilist rannailma seega pole, maru palju rahvast ja tsikliga eriti kuhugi ligi ei pääse ja jalutamine ei tundu ka eriti atraktiivne, nii et ei tundu eriti sümpaatne see koht. Kunagi suvel, ilusa ilma ja ratastega peaks tulema siia, siis oleks vast äge küll. 2h istume mingis mõttetus (aga vähemalt merevaatega) restoranis praadi oodates ja pärast seda on mott juba täitsa maas. Sõidame ikka Nidani ära (see on praami suhtes saare kõige kaugemas otsas) ja saadame postkaardi, aga no mingit erilist vaimustust see koht meis ei tekitanud. Vajab teist katselt ilmselt.

Üllatus-üllatus, aga kell oli juba seitse, kui praamiga tagasi mandrile jõuame ja meil Riiani õige mitusada kilomeetrit veel. Mõnus, saame jälle öösõitu kõvasti praktiseerida, aga peatauda ka ei taha, sest teame et Riia lähistel on sugulased ootamas ja saun soe. Üks väike mäger oleks väga napilt oma otsa leidnud, aga muidu läks sõit vahejuhtumiteta. Meelike oli ka ekstratubli, ei virisenud külma ja une ja värgi üle (ma ise vist küll oleks virisenud) ja kunagi pärast kella kahte öösel jõuame Riiga. Tol ööl magasin sügavalt nagu kahurikuul. Pikk päev, teeaukudest läbipekstud keha, saun, kaks õlut, täis kõht, pits viina, seks ja värske õhk teevad ikka imet. Briti teadlastele võivad nüüd sügava une valemi otsingud lõpetada.

P. 23.08.2009 Riia – Tallinn. 303 km

Siguldas oli motopedede kokkutulek olnud laupäeval, nii et Via-Baltica oli paksult rattureid täis. Meie päeva tipphetk oli nõks enne Tallinna jõudmist:

7

Written by Madis Maks

September 24, 2009 at 9:04 pm

Posted in läti, leedu, poola, tšehhi

2 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. mis nende õlleklaasidega ikkagi oli?

    jonas

    September 26, 2009 at 5:25 pm

  2. kindlad tõendid puuduvad, aga kahtlustame karmalaksu. s.t. keegi meist polnud varem midagi varastanud, aga järgmine päev kohe plaksti 700 kõššekit trahvi “piletita sõidu” eest. no nagu see piltuudis savisaarest, tema tasuta jagatavatest kartulitest ja mutikesest, kellel 200 kg kartuleid otse vaovahes ära viidi. paneb mõtlema, eksole…

    vontroba

    September 27, 2009 at 6:36 pm


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: