Pildid Iraanist

Panin mõned pildid veel üles siia. Ja siis üritasin filmida teevaringut teel Dizinisse, kohapealt vaadates oli see päris imposantne, aga fotokast filmituna väriseva käega kuristiku äärel ja pärast arvutist vaadates mitte eriti. Paistab, et juutuub võttis kvaliteeti ka veel ja heli ma ei osanud ka kuidagi maha keerata ja… no ühesõnaga ei jää millestki ilma, kui ei vaata. Lihtsalt et elu esimine video ikkagi, ei raatsi linkimata jätta.

Mitäa kuuluu?

• Jalkat käsin eerikupoegadega mängimas. Mingi ilgelt suur spordikompleks (Enghelab) on suhteliselt hotelli lähedal. Ilgelt suur siis selles mõttes, et kompleksi sees peab ka autoga ringi sõitma, vahemaad on lihtsalt nii suured. Kontorist võttis mu peale Kevin Spacey (ausalt noh, täielik koopia) ja üllatavalt hea tase oli jalkas, ma olin ilmselgelt üks nõrgemaid lülisid. Üks hindu posis oli eriti hea, jooksis ringi nagu kriketimängija, aga samas selline tehnika, et kuku pikali. Hea et ta minu meeskonnas oli.

Fine, thanks

Hotellis on üks poiss, kes ust lahti teeb ja hommikuti ukse taha värsket saia toob. Värske on sai ainult teoorias, iga kord peab ikka üle kontrollima, ega jälle hallitanud, praegune seis on 4:11 värske saia kasuks. Üldiselt paistab, et nad ostavad nädala jao ette, nii et loomulik ju, et nädala lõpupoole hallitama kipub minema.

Muidu see poiss on väga lahe, ta inglise keelt eriti ei mõista, aga samas hirmsasti tahab suhelda ja käppa suruda. Igaõhtune rutiin:

Tema: “Hauaarjuuuu, mister”
Mina: “Good-good”
Tema: “Fain, thääääänks”

Ma nüüd siis osalen inimkatses ja vaatan, kas ta suudab 3 nädala jooksul lahti hammustada, et mina ainult vastan ta küsimusele ja ise otseselt midagi temalt ei küsi 🙂

50:50

Tuleb nõustuda, et riik ise on normaalsem kui teised islamimaad. Natukene nagu Türgi moodi, ainult et Türgis on internet filtreerimata, kinos näeb rohkem hollivuudi, valitsus vähe liberaalsem ja muidu ka Euroopale lähemal, nii et natukene on Iraanis ikka teistmoodi.

Dizin

Reedel ärkasime kell 6 hommikul, kindla plaaniga minna uudistama kohalikku suusakuurorti Dizin, see on umbes poolel teel tagasi Teherani. Unevõlg oli eelmistest päevdest päris korralik, nii enne kohalejõudmist suutsin vaevu-vaevu oma silmi lahti hoida. Lumiseid mäetippe nähes oli uni muidugi kiire haihtuma ja ei tulnud tagase enne õhtut. Nasser polnud kunagi Dizinis käinud ja ta polnud kunagi suusatanud ka, nii et tükk aega ta kaalus, et kas tulla minuga kaasa, või siis Teherani edasi sõita. Põhimõtteliselt ta pani mu maha juba, jätsime hüvasti ja sõitis minema, aga siis 5 min pärast helistas ja teatas, et töö pole jänes mis eest ära jookseb, nii et tuleb minuga mäele :).