Pariisis ja lukslinnas

Prahast Pariisi lendasime kvaliteetfirma Air France’ga ja lennujaamas on Randel meil vastas. Esimese asjana saime tunnikese liiklusummikus passida ja Mihklile kuulutab oma rahulolematust valjuhäälselt kogu maailmale. Noortel on korter kohe Eiffeli torni juures, päris aknast see ei paista, aga pistes pea välja, on kenasti näha. Ja mitte mingi pisike jupp, vaid ikka kogupikkuses (pimedas on väga kena). Juhuslikult oli ema ka täpselt samaks ajaks Pariisi külla sattunud, nii et sõime siis õhtul head kodust kartuliputru kotlettidega ja libistasime peent prantsuse veini peale.

Výstup a nástup

Laupäeval oli puhkepäev, saime kokku Jutaga ja sõitsime “trammiga” mäe otsa vaateplatvormile. Mingi veider sõiduk mis sind mööda rööpaid päris järsust mäest üles viib. Ilm oli üpris jahe, aga õnneks siis turiste polnud ka eriti palju liikvel. Mäe otsas oli vinge vaatetorn, päris Eiffel polnud, aga ilusad vaated linnale küll. Mäest alla tulime jalgsi ja kui lõpuks üle Karli silla (see oli rahvast täis, ilmast hoolimata) tagasi vanalinna jõudsime, siis oli toss juba üpris väljas. Lõunastasime ühes meeldivas kohalikus restoranis ja õhtul tegime ajalugu – Meelike käis esimest korda KFC’s. Midagi hullu sellest ei juhtunud, nii et päeva võib kordaläinuks lugeda.

Damska – panska

Prahas oli vaja päevake koolitust teha ja kuna ma hetkel olen isapuhkusel, siis tulime koos Mihkliga. Meil on nüüd uus personalijuht, nii et mingi väga peen töölepingu peatamise peatamise leping tehti, et kõik oleks ikka ametlik ja puha.

Elu esimene poolmaraton

SEB Tallinna maratonil käisin esimest korda elus 21 kilti jooksmas. Sel suvel sai enda meelest päris kõvasti trenni tehtud, nädala alguses käisin koormustesti ka tegemas ja 2h piir tundus täitsa reaalne. Ilm oli ilus, rahvast palju ja melu kõva, nii et alguses oli kange tahtmine kõvasti panema hakata. Vanemad mehed saunas rääkisid, et ei tasu ennast kohe kinni joosta, nii et alguses tiksusin pulsiga 160. Suht raske oli, kõik jooksid mööda . Mitte küll eriti kiiresti, aga vaikselt ja järjekindlalt.

ASAP

Käisin Mehhikos. Olukorda kirjeldab ilmekalt facebookist varastatud fraas ASAP – Aega Sitaks, Asjata Pabistad. Paar aastat pole Mehhikos käinud ja vahepeal on ära ununenud, et varasest planeerimisest ja stressamisest pole siinmail absoluutselt kasu, asjad jõuavad valmis kas täpselt õigeks ajaks, või natukene hiljem.