reisijutud

Nädalavahetused

leave a comment »

Nagu aamen kirikus on pühapäeval pannkookide söömine. Natuke on sellega siin üle võlli läinud ja erinevat sorti katet nii palju, et iga kord kõike küll ei jõua süüa. Laste lemmik on muidugi Nutella ja me ei hakanud enesepettuse ja niisama pussutamisega tegelema, ostsime kohe kilose purgi. Nutellast ainus sellest parem asi on Nutella + jäätis, aga see viimane on tavaliselt pühapäevaks juba otsas. Lisaks on meil laual dulce de leche, tavaline kondenspiim (see kohalikele meeldib, on mitut erinevat sorti, me oleme jäänud klassikalise juurde), pruun suhkur, karamellsiirup, IKEAst pärit pohlamoos (edeneb väga vaevaliselt), õunakaste, mascarpone ja siis ikka tavalist pudrumoosi ka.

Vähemalt ühel päeval üritame kodust, kaubanduskeskustest ja spordiväljakutest pisut kaugemale jõuda ja seni on valikusse jäänud järgmised kohad.

Ronimispark on meile suhteliselt lähedal, vaja ainult paarkümmend kilomeetrit mööda serpentiini ülesmäge keerutada. Palju jalgrattureid on teel ja päris valus vaadata, kuidas mehed seal mitu tundi jutti ainult mäest üles litsuvad. Tagasi tulles sõitsid muidugi sama kiiresti kui autod, aga omaette julgustükk seegi – kui pidurid üles peaks ütlema, siis üsna mitmes kohas oli häid valikuid ka vabalanguseks.

Park ise on on väga mõnus, pigem kergemat sorti ja männipuude vahele ehitatud (mmm… milline meeldiv lõhn), sattus kena päikeseline ilm ja toredad varjud mändide vahel. Hästi kuiv oli ja kõrguse tõttu temperatuur oluliselt madalam.

mets

Puerto Cruz on meile lähim turiste täis linn, kus on ühtlasi ka musta liivaga rannad. See, kuhu kodutööd tegemata sattusime, osutus ujumise mõttest pigem väljakutseks – laine murrab, põhi kivine ja meresussidetata eriti mugavalt ligi ei saa. Ühelt poolt liiv nii kuum, et ei kannata astuda ja teisalt kivid libedad. Paar hullu üritas natuke eemal suurte kivide vahel surfata ka (eemal sellest rahulikust rannapildist), ilmselgelt kohalikud.

must-rand

Rannaäär samas tore, väike pop-up kivikla (pilt allpool) ja õlu 3 EUR (P.S. õlle hindasid mainib ka iga järgmine postitus!). Lastele eriti meeldis üks mereäärne suurte kividega koht, kust vesi aeg-ajalt üle lööb. No et kivide sees suuremat sorti lombid või nii. Seal siis oli omaette elu tekkinud, veetaimed, väiksed kalakesed ja värk. Lähed lähemale, siis kalad ei liiguta end, arvavad, et on nähtamatud. Samas nagu tavaline lomp peopesal, eriti millegi taha varjuda neil pole. Väga põnev oli vaadata igatahes, ühelt märjalt kivilt teisele hüppamisest rääkimata.

kivikesed

Loro park (hispaania keeles loro = papagoi) on Tripadvisori arvates maailma kõige parem loomaaed ja ega meil sellist varianti polnud, et see külastamata jätta. Üle 40 aasta vana, alguses tegeleski ainult papagoidega ja sai sealt tuule tiibadesse (pun intended).

Väidetavalt üks väheseid loomaaedasid maailmas, mis rahalises mõttes ennast ise ära elatab ja jääb ülegi, et looduskaitseprojektidele jagada. Tänavapildis on reklaami selle kohta Tenerifel meeletult, võimatu on mitte märgata.

Kontseptsioon iseenesest on tore, loomi ja atraktsioone on suhteliselt vähe, aga olemas olevad on väga korralikult ja raha säästmata tehtud. Jääb mulje nagu loomadel oleks seal täitsa mõnus elada. Mõistlik suurus (erinevalt nt. Tallinna loomaaiast) on ka väga abiks, ei pea ennast vigaseks ringi trampima. Loomad on pigem eksootilised, pingviinidele nt. oli eraldi majake, mõõkvaalasid vist Euroopas mujal eriti pole, sipelgakaru ei meenu, et oleks varem laivis näinud jne. Rahvast muidugi murdu, aga see on nii popi koha puhul paratamatu.

Rõhku on pandud erinevatele etendustele loomadega – delfiinid, mõõkvaalad, merilõvid, papagoid. Lisaks üritavad inimesi kasvatada, räägivad pakendite sorteerimisest (see tundub siin suht uus teema olevat), looduse kaitsmisest jne. Korra oleme delfinaariumis käinud ja Gruusias see eriti head muljet ei jätnud – eks ta selline keeruline teema on. Võimalik, et aastatega on arvamus ka leebemaks läinud, aga siin oli kuidagi meeldivam see õhkkond. Ilmselt eelarvenumbrid ka täiesti erinevatest kategooriatest.

Merilõvide esitlus oli kõige sümpaatsem, tundusid sellised natuke ullikesed, aga väga elurõõmsad loomad. Loivasid oma “jalgade” abil väga muljetavaldavalt mööda maad ringi ja veest ei hakka rääkimagi, seal on nagu kalad vees (järgmine pun intended, sest kui sa ikka oled hea naljamees, siis sa ikka oled!).

Mõõkvaalade etendust oli huvitav vaadata. Need on karmimad tegelased, instruktoreid vette lollitama ei lasta. Delfiinišõul näiteks oli etteaste, et võeti rahva hulgast üks väike poiss, pandi vest selga ja kummipaadiga basseini. Delfiinid siis vedasid rahva ovatsioonide saatel ta teise otsa ja tagasi. Mõõkvaaladega miskipärast sellist asja ei olnud :). Loro pargis muide on üks instruktoritest surnuks puretud ja teine peaaegu, nii et meelelahutuse kihi all oli tunda teatavat vastastikust respekti ja kerget pinget.

Kõige ägedama atraktsiooni peale sattusime pooljuhuslikult, enne sulgemist aega parajaks tehes. Katandra Treetops ja mõte on selles, et kõrgete puude kohale on võrk tõmmatud, ehitatud treppide ja platvormide süsteem latvadeni jõudmiseks ja siis  platvormide äärde on pandud lindudele toidukausid. Jalutad puulatvades mõnusasti ringi, naudid vaadet ja värvilised papagoid on rahulikult kohe su kõrval toitu nosimas ja oma toimetusi tegemas. Täiesti geniaalne idee mu meelest. Päris käega puudutada nad ennast ei lubanud (ja see polnud ka lubatud), aga meetri kauguselt sai täiesti vabalt nende toimetamisi jälgida. Kõik ilusad värvilised ka. Mõned neist on päris väärtuslikud, omal ajal keegi Tony Silva üritas neid 1.3 miljoni väärtuses neid USAsse smugeldada.

papagoi2

Matkaradadele ei ole eriti jõudnud, kuuldavasti on päris ägedaid siin, aga oleme esialgu lihtsamate ja kodulähedastega piirdunud. Üks stiilinäide on siin (pildi keskel, mägede vahel paistab kruiisilaev, kui kõvasti sisse suumida):

kruiisilaev

Kodu lähedal on ka peenemat sorti batuudikeskus, enne sisse ei lasta kui 15 min instruktaaž läbitud, saatjal peab eraldi pilet olema (s.t. lapsi üksi lollitama ei lubata) ja ainult sellised ettenähtud oranžid batuudisokid sobivad:

sokid

Kohalikus teadusmuuseumis oleme paar korda käinud. Kõige rohkem meeldib mulle selle koha juures nende veebileht. Seal on võimalik viit erinevat keelt valida ja igaüks neist avab lihtsalt Google Translate’ lehe – innovatsioon missugune!

Muidu atraktsioonid on seal natukene lahjavõitu ja kõik hispaania keeles, nii et nt. Ahhaaga võrdlust välja ei kannata, aga mõned tunnid toimetamist ja vaatamist on seal ikkagi. Meeldiv vahepala vihmaste ilmade jaoks.

No vot, et siis üldjoontes läheb meil päris kenasti, külmkapp ainult haiseb Camembert‘i juustu järgi. Esimese Eesti mured, peab kannatama, pole parata.

Advertisements

Written by Madis Maks

October 26, 2018 at 4:35 pm

Posted in hispaania

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: