reisijutud

Sidrunid ja muu selline värk

with 2 comments

Kui elu toob sidruneid, tuleb mahla pressida, nii et kui Manuel pakkus meile Tenerifel toimuva korvpalli MM mängule tasuta pileteid, ei kulunud otsustamiseks palju aega. Siin on ligi 5000 inimest mahutav spordihall. Meil oli valida kas Senegal vs Hiina või Austraalia vs Türgi. Mina oleks muidugi seda esimest pigem läinud vaatama (no lihtsalt väga camp), aga printside unegraafikut arvestades otsustasime teise mängu kasuks. Naispere kuidagi sujuvalt viilis sellest asjast eemale, nii et läksime meestega kolmekesi.

Austraalia eest mängis naiste NBA’s (WNBA) toimetav pikka kasvu neiu nimega Liz Cambage – tal on isiklik Vikipeedia leht isegi olemas. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis tegelikult austraallanna WNBA’s pole üldse unikaalne nähtus ja olemas on ka eraldi lehekülg WNBA’s mängivate austraallannade kohta – lingin selle ka siia ära, kindlasti on lugejal selle vastu suur huvi ja saab kohe tudeerima hakata.

Igatahes, see Liz siis viskas esimese pooleteise veerandiga kõik punktid ise ära, Türgil polnud muud teha kui palli mängu panna. Sellest hoolimata oli väga pull üritus, pooltäis saal ja hästi palju noori (mingi teine võistlus samal ajal?). Kisa ja melu täie raha eest. Lapsed ka ei virisenud üldse, jälgisid huviga ja ma ei saanudki aru, et kas lihtsalt meeldis või olid vaheajal ostetud pop-corni mõju all.

Korra kohtatasime Teresitases pikki ja atleetlikke tüdrukuid rannas ka poseerimas, tundus, et korvpallurid. Särgi, välimuse ja olemise järgi paistsid USA’kad olevat. Meelike soovitas, et ma jookseks kiljudes nende juurde ja karjuks: “Oh my god, oh my god, oh my god, I’m your biggest fan ever!!!” ja paluks allkirja oma trimmis kõhule. Mõtteks see jäigi. Tõenduseks allpool olev pilt – kaks naist poseerivad ja üks mees teeb pilti. Need puuoksal rippuvad musta värvi kopsikud kuuluvad tundmatule omanikule.

teresitas

Siin muidu see naiste topless värk pole ebatavaline, iga kord kui rannas käime, on täitsa mitu inimest sedasi. Natuke nagu harjumatu ja kohmetust tekitav, ei oska silmi kuskile peita. Mis etikett ette näeb – kas võib vaadata? Kas peab vaatama? Kui kaua peaks vaatama? Jne.

Tejita rannas tuli üks palja tilliga keskealine meesterahvas vastu, see mingi eriti meeliülendav vaatepilt polnud. Ise ta tundus eluga igatahes väga rahul olevat ja kuna teised (vähesed) rannas olijad ka kuidagi viltu ei vaatanud, siis ilmselt ikkagi polnud liputaja, vaid täitsa ametlik suvitaja. Ühtegi päris paljast naist samas ei ole märganud. Igatahes, kui minu valida oleks, siis naised lasku samamoodi edasi, aga palja tilliga mehed võiks ikkagi susped jalga panna!

Niipalju kui ma Meelikese jutust aru olen saanud, siis Erasmustel on siin praktiliselt iga õhtu pidu, mina olen ainult Karma baari jõudnud. Ega seal peale õlle hinna midagi erakordset polnud  – 2 EUR poole liitri eest, praktiliselt kesklinnas! Ja neil on siin tavaks klaasi pigem triiki täis valada. Kunas Eestis õlu kõrtsis viimati nii odav oli?!? 10 aastat tagasi ehk… muy bien, ühesõnaga.

Öömajaotsingute kõrvalnähuks oli see, et pidime neljaks päevaks teise kohta kolima. Selliseid, kel korter 3 kuud jutti vaba oli, oli väga raske leida. Ööbisime doña Carmeni juures, suhteliselt lähedal, paar kilomeetrit meie põhiresidentsist eemal, aga mäe otsas. See on “kodulikum” koht, potid-pannid ja igasugused veidrad köögimasinad olemas, raamatud riiulitel ja nipsasjakesed laudadel. Mäkketõus oli umbes selline:

mäkketõus

Ja allamäge selline:

vaade-merele

Taamal paistab meri, aga see pole kohalike jaoks eriline argument. Näiteks Manueli juures maja katusel on 100+ ruutmeetrit täitsa vaba pinda, kust on imekena vaade nii merele kui ka mägedele, aga seal on ainult väiksed kuudikesed pesumasinate jaoks ja nöörid pesu kuivatamiseks. Mingi varujualune istumiseks või grillimiseks või niisama sumisemiseks oleks seal ideaalne.

Ja siis Carmeni juures oli meil selline väike aiake. Kõrge müür kenasti üles laotud, et merevaadet varjata. Väike peenramajandus ja tundus, nagu kunagi oleks seal ka kanu või mingeid väiksemaid loomi peetud. Tundus ideaalne koht kanepi kasvatamiseks – linna servas, hästi varjatud ja päikeseline koht. Äkki siis selle pärast need müürid ka. Ümberringi olid muidu kaktusepõllud, kus elasid metsikud kanad ja kuked, hommikuti oli kõvasti kiremist kuulda.

Selline oli minu töökoht mõned päevad, arvuti ekraani sodisin üle,”you know, because of security reasons…

kaugtöö

 

Advertisements

Written by Madis Maks

October 4, 2018 at 8:14 pm

Posted in hispaania

2 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. Teresitase rand on ainuke valge liivaga rand Tenerifel ja see liiv on Saharast toodud.

    Tarmo Paavel

    October 5, 2018 at 12:43 pm

  2. Ja Tejita rannas on paljaid vanemaid härrasid ja prouasid rohkem kui sa oleks päris mäe (Montaña Roja) lähedale läinud, seal on enamus peesitajaid kõik oma riided seljast koorinud.

    Tarmo Paavel

    October 5, 2018 at 12:48 pm


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: