reisijutud

Lend ja esmamuljed

leave a comment »

Lend oli läbi Amsterdami ja Abu Dhabi, lapsed olid vaprad, nii et Mehhiko reisiga võrreldes köki-möki. S.t. paned aga uue multika peale ja saad rahus oma asjadega tegeleda. Ei ole enam vaja laps süles mööda vahekäiku jalutada ja otsida asju, mis talle huvi pakuks. Vanus juba selline, et kui ära väsivad, lasevad lihtsalt silma looja, mitte ei hakka vanematel närve sööma.

Hommikul sadas Tallinnas lund, tegeleti usinasti jäätõrjega, nii et Air Balticu lend Amsterdami jäi paarkümmend minutit hiljaks. Kuna meil seal oli 50 ümberistumiseks, siis võis arvata, et ilmselt pagas ei jõua ja nii oligi.

Ainus teine ekstsess oli see, et Abu Dhabi lennujaamas turvakontroll arvas, et Atsi Nerfi püss on liiga ohtlik ja konfiskeeriti. Ise nagu ei tulnud selle pealegi, muidu oleks võinud ju tavapagasisse selle panna.

Colombo lennujaamas oli meil auto vastas ja esmamulje Sri Lankast on igati positiivne – lennujaama ukse taga ei passi sajapealine tout‘ide kari, ei haise (nagu Indias), inimesed on rahulikd ja tegelevad oma asjadega.

Jõudsime hommikul kuue paiku, nii et on meeldivalt soe (mitte palav) ja Colombost on umbes 3h sõitu Unawatunasse – see on meie esimene peatuspaik. Tee peal saime päris kõvasti vihma, hiljem selgus, et isegi nii palju, et kool jäeti ära. Tundus veider, vihmahooajal võiks ju oluliselt rohkem sadada.

Öömaja on meil kilomeetrike rannast eemal, sisemaa poole, väikeses kohalikus külakeses ja ümberringi on täielik džungel. Meiega täpselt samal hetkel saabus ka üks ülemeetripikkune must uss. Mina istusin autos ees ja nägin veel pealt kuidas Sanjeewe (meie majaperemees) pooliku Fibo ploki ussile peale viskas, kui samal ajal teisel pool inimesed ronisid bussist välja ja ei näinud seda seika. Ütleme nii, et üks täiskasvanud inimene meie reisiseltskonnast kardab usse paaniliselt ja ma juba mõtlesin, et nüüd on kohe ümberpöörd, lennujaama tagasi ja esimene pilet koju.

Õnneks siiski sedasi ei läinud, kohalik pere oli üles rivistatud meid vastu võtma – peremees, perenaine, onu (oskab inglise keelt) ja kaks last, umbes sama vanad kui meie omad. Värsked lilled olid nopitud, pakuti koduaia banaane, papaiat ja joogiks magusat tseiloni teed.

Väike puhkus ja siis randa. Sanjeewe sebis meile suure tuk-tuki, kui lapsed sülle võtta, siis mahub sinna kuuekesi täpselt ära. “Tavaline” tuk-tuk mahutab hädapärast kolm kõrvuti täiskasvanut. Unawatuna rannas olid päris suured lained, inimesi polnud, tšill ja lapsed said ennast veepiiril hingetuks joosta.

Õhtul käime kohalikus Tripadvisori soovitatud pugerikus (Mati Gedara) riisi, karrit ja kala söömas, lapsed sellist s***a muidugi keeldusid söömast, aga teistele maitses hästi. Laste toit võib siin üleüldse keerukaks osutuda, isegi turistikates kohtades on toidud päris pikantsed. Paljast riisi on õnneks nõus sööma – kui pool maailma selle toidu peal ellu jääb, küllap elavad nemad ka mõned nädalad üle.

Ühe eestikeelse lausekese leidsime ka söögikohast:

20171102_195553.jpg

Advertisements

Written by Madis Maks

November 2, 2017 at 7:24 pm

Posted in sri lanka

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s