reisijutud

Harakiri

with one comment

Pärast pikki arutelusid perenõukogus jõuti üksmeelsele otsusele, et ma peaks sel aastal Austriasse suusatama minema. Viimati sai selline pikk bussireis ette võetud 2007 aastal Slovakkiasse, nii et tagumik oli vahepeal kõik need võlud ja valud jõudnud kenasti ära unustada. Seekord siis tulemuseks 2200 kilomeetrit ja 28h bussis.

Sõit algas meeleolukalt. Viisin neljapäeva õhtul laua hooldusesse, lubati järgmiseks päevaks valmis teha. Õhtul siis uurisin Rünnolt, et kunas pagasi peab pakkimiseks kohale tooma ja selgus, et start on laupäeva asemel hoopis reedel🙂. No siis läks natukene kiireks. Esiteks oli lauahoolduse sulgemiseni jäänud 20 minutit ja polnud varianti, et ma ise kohale oleks jõudnud. Rünno, hea inimesena, läks mu laua järele, aga need olid seal juba auke täitma hakanud, nii et ei saanud tagasi anda. Mõõduka lisatasu eest tegid poisid siis ületunde ja saime pärast üheksat laua ikka kätte.

Ettevalmistused reisiks olid tegelikult põhjalikud – laenasin pihuarvuti, laadisin sinna 3 hooaega Walking Dead‘i (täitsa vaadatav) ja igasugust muud jura. Kindle‘ oli ka ääreni raamatuid täis ja isegi spetsiaalse LED lambi ostsin, et saaks öösel lugeda. Buss oli üllatavalt mugav, piisavalt jalaruumi ja tagumik ei jäänud ka väga kangeks. Mõnele reisijale tuli siiski üllatusena, et bussireis Austriasse tegelikult tähendabki bussiga Austriasse sõitmist, nii et öösel oli meil tunnike aktiivset kraaklemist, et kas peaks hotelli minema, või siis lõpuni sõitma. Otsustati hotell võtta ja mõned tunnid voodis magada. Lõppkokkuvõttes päris mugav, aga 2 päeva ikkagi kulub kohalejõudmiseks. Air Baltic otsustas mingeid viimasehetke pileteid väga soodsalt pakkuda, nii et tagasi tulen lennukiga.

Ööbime kohas nimega Ferienwohnung-Kainer , asub Zillertali orupõhjast natukene kõrgemal, nii et supervaade on rõdult ja hommikusöögi kõrvale ka. Ruumi on lahedalt, internetti antakse tasuta.

Vaade köögist

Oleme siin kolmes erinevas keskuses käinud seni ja ikka suht superluks värk. Ilm on päris soe, nii et alumised nõlvad on natuke vesised, aga üleval täitsa külm veel. Üks öö sadas värsket lund, nii et natukene on saanud puudris möllata, aga üldiselt ikkagi sellised korralikud haritud nõlvad, mis õhtuks vaaludesse sõidetakse. Raja ääres on tavaliselt selline kitsas riba lahtist lund, nii et sõita saab mõnusalt ja samas on ka piisavalt väljakutset. Mustadel nõlvadel sõitjaid vähem ja rajaolud pisut paremad. Kuskilt ei valuta ka, ptüi-ptüi-ptüi.

Käisin korra seda Harakiri nõlva ka väisamas – keskmine langus 78% ja kõige järsem hooldatud nõlv Austrias. Jalg ikka värises alguses, aga suht lühike suts ja ega seal midagi eppohhiloovat polnud. Neid on vähe, kes sinna sõiduelamuse pärast lähevad, nii et kogu rada on seal sahka pidurdades jäässe aetud ja eriti mõnus ei ole. Paar korda sai ikka kantida ja pikali ei kukkunud, nii et linnuke on vähemalt kirjas.

Written by Madis Maks

March 20, 2013 at 2:29 pm

Posted in austria, _sport

One Response

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kui järgmine aasta ise peab korraldama, siis:
    – bussirent 500
    – öömaja 2700 (9 inimest, 7 ööd)
    – mäepilet 200 (5 in 6 days)

    Madis Maks

    March 20, 2013 at 2:58 pm


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: