reisijutud

bitteshön, dankeshön

leave a comment »

Nädalavahetus oli väga tore. Mingeid kohustusi absoluutselt polnud, nii et võtsin väga rahulikult ja tegelesin kontsentreeritult uimamisega. Vaatasin kinos ära kõik vähegi vaadatavad filmid, jälgisin kõiki jalgpallimänge, jõin ohtralt õlut, käisin iga päev jooksmas ja magasin nii palju kui jaksasin. Ega viimase aasta jooksul sellist päris enda nädalavahetust polegi olnud, nii et väga mõnus.

Teisipäevaks sain tööga enam-vähem ühele poole ja seekord kauemaks jäämise vastu võitlema ei pidanud. Autojuht ainult ei viitsinud Bratislavast kohale sõita, nii et sebisin endale bussi. Õnneks oli taiplikkust kohaliku projektijuhi käest küsida ja selgus, et neil üks kolleeg sõidab kohe Bratislavasse. Vedas ühesõnaga, muidu oleks pidanud 3:30 bussis loksuma.

Tegemist oli ühe noore HR mehega, nii et seda probleemi ei olnud, et piinlik vaikus tekkinuks autos😉. Rääkis, et nad maksavad oma töötajatele riigi keskmisest kõrgemat palka, aga kohati on see probleemiks, sest inimesed (isegi kui nad tööst tüdinenud on), ei saa laenude ja muude kohtustuste tõttu firmast jalga lasta, isegi kui tahaks. No et 21. sajandi pärisorjus, või nii. Asimovil oli mingi lühijutt ka samal teemal.

Enapena, Bratislavas oli tal vastas sõber, kes siis kuuldes, et ma Viini tahan sõita, helistas kohe oma sõbrale, kelle tuttav siis 10 minutiga platsis oli ja valmis mind 60 euro eest kohale viima. Suht meeldiv ja mugav, ühesõnaga. Taksoplafoon kruviti maha (slovakkia taksod ei tohi Austrias niisama sõita) ja panime leekima.

Juht oli väga huvitav, jättis alguses sellise mõrvari mulje natukene, aga tegelt oli väga. Taksosõit tundus ajutine vaheetapp, tal oli visioon selgelt paigas, õppis usinasti inglise keelt, et pääseda Emirates’i stjuuardiks, et rohkem raha teenida. Samal aja tegi ta piloodipabereid (suht uskumatult kallis lõbu). Ütles, et natukene siis harjutab ja pärast läheb Hiina või kuskile siselende hõõruma. Ja kui seal paar aastat on kogemust kogutud, siis saab juba “valgete firmade” juurde piloodiks kandideerida – tore ju, kui inimesel on eesmärk mille poole püüelda. Hästi jutukas ja palju seljakotiga rännanud tüüp ka, nii et sõit möödus kiiresti. flightradar24 muidugi jooksis kogu aeg, kui lennujaamale lähenema hakkasime.

Viin on väga tore linn. Kiviga eelmine kord sattusime kuskile karukanni, aga seekord olin täitsa jalutamiskaugusel Stephaplatzist. See peaks üks kesksemaid kohti olema Viinis. Esmalt võtsim muidugi kebabi ja kui müüja teada sai, et ma Eestist olen, siis küsis sellise muidgvel-mõnitava näoga, et kas ma olen kommunist. Nojah… suht tüütu on, kui sedais kohe tebeldama hakatakse. Ja ühist sõnavara on ka piisavalt vähe, et seal midagi seletama hakata. A noh, kebab vähemalt oli tal hea, selline rammus, mahlakas, rohke majoneesi ja marineeritud tšilliga – nagu peab, ühesõnaga.

Kell oli vast 9 juba selleks ajaks, nii et jalutasingi siis platsile, vaatasin vähe ringi ja nautisin õhtust linnamelu. Otsisin peene kõrtsi, vaatasin Venemaa-Poola alagrupimängu, libistasin 2 õlut ja kobisin ära kotile. Hotellis oli hullult hea hommikusöök ja sõitsin ühistranspordiga probleemideta lennujaama.

Written by Madis Maks

June 13, 2012 at 11:05 pm

Posted in austria, slovakkia

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: