reisijutud

Viisaotsingud jätkuvad

with 2 comments

Teisipäeva varahommikul saatsin Meelikese ära Indiasse ja ülejäänud aja kuni päraslõunani tegelesin erinevate alternatiivide otsimisega, et oma pass kuidagi Helsingisse, India saatkonda saata. Täiesti uskumatu, aga sellist teenust polegi olemas, et keegi su paki kuhugi viiks ja pärast sellele järgi ka läheks. No et ühe otsa saad saata, aga tagasissaamiseks on vaja et keegi selle teele paneks või kulleri kohale kutsuks vms. Saatkonnad teatavasti tahavad oma põhitegevusega tegeleda ja sellist lisaasjadega tegeleda ei viitsi. Suhtlesin siis TNT, DHL’i, UPS’i (neil mingi teoreetiline variant oli, aga kuna selle selgitamiseks juba kulus neil telefonis üle poole tunni, tundus kuidagi väga kahtlane, et kas see skeem reaalselt ka neil töötab), aga ei miskit.

No ja head variandid olidki otsas nüüd. Helistasin siis uuesti reisikorraldajale ja selgus, et Helsingi lennupiletid on vahepeal poole odavamaks läinud, nii et kõige mõistlikum tundus osta lennupiletid ja ise kohale sõita. Kuna mu suur pagas ringleb endiselt kuskil Schipoli lennujaamas, otsustasin tavapärase 2h asemel 3,5h varem kohale minna ja kott kindlasti kätte saada. Vahetuspesu on muidugi käsipagasis mul alati olemas rüperaali kõrval, aga no nädalapäevi sellega teatavasti välja ei venita.

Haagi keskraudteejaamas selgus siis, et tee lennujaama on katki ja kupatati rongist välja. Suunati mingi väiksema linna kaudu ja pisut üle tunnise viisitusega jõudsin lennujaama. Üritasin siis oma kotti ka leida ja erinevaid kanaleid sain lõpuks nii kaugele, et mingi tädi oli nõus kotiposistele helistama ja ütlema, et nad mu koti üles tooks. Aga et selleks kuluvat umbes tund, minul lõppes check-in 20 minuti pärast. Reisigi nüüd siis oma paari sokkidega ja see tõestab taaskord, et väga vähe asju on vaja äraelamiseks ja kotitäis varuriideid, kiiver ja tsiklijakk pole kindlasti need asendamatud asjad milleta hakkama ei saaks.

Homme varakult üritan viisadokumendid siis saatkonda viia ja kui rohkem viperusi ei tule, siis reedel lendan tagasi Amsterdami ja laupäeva hommikul Indiasse. Elu nagu hernes. Õhtul Meelike sõnumineeris, et on õnnelikult kohale jõudnud, aga minu seljakott on anti talle, nii et võib-olla ongi parem, et ma seda kotti sealt Schippolist kätte ei saanud, mis ma selle 5l erinevate päiksesekreemidega ikka teen siis konditsioneeritud hotellitoas. Meelike ise on oma pagasikaotuse üle pisut õnnetum, kirjutab sellest siin

Written by Madis Maks

July 13, 2010 at 3:39 pm

Posted in india, soome

2 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. põhiline on mitte huumorimeelt kaotada.

    jonas

    July 15, 2010 at 9:53 am

    • oi, nalja saab siin kõvasti. viisin näiteks eile saatkonda paberid sisse, võeti 12 eurot ja öeldi, et pole probleemi, kohe kui suursaadik terveks saab ja kontorisse tuleb, saad templi kätte😛. eks siis paistab, et kui tugev tervis saadikul on ja kui ruttu ta paraneb.

      ja siis hotellituba on umbes sama suur kui üks suuremat sorti kapp ja pool sellest on tumepruuniks värvitud. kui siin talvel peaks elama ja päike aknast sisse ei paistaks, muutuks ilmselt üpris kiiresti kas suitsidaalseks või järjekordseks soome kirvemõrvariks

      vontroba

      July 15, 2010 at 10:47 am


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: