reisijutud

Tagasi Oslos

with 2 comments

Olen nüüd paar nädalat tagasi Oslos olnud ja vaikselt uue koduga ära harjunud. Asume Sogn’i tudengikülas (hääldatakse “song“) ja siin on päris armas korter, mida 4 kaaslasega jagame – kaks sakslast (ei ole paksud), iraaklanna ja šveitslanna. Paistab, et inimsööjate ja muidu pervertidega tegemist pole, täitsa tavalised muhedad ja puhtad välismaa inimesed. Köögist on vaade merele, toast on vaade majakestega mäeveerule ja bussipeatusele Solvang (tegelt ka), kiiret internetti saab ka ülikooli võrgust – mis sa hing muud ikka oskad tahta.


Tuba ise on selline (enamasti, tõsi küll, heledam):

Maja ees on tudengikõrts Amatoeren (õlu 42 nokut), köögiaknast on kenasti näha, kas seal parajasti on melu, või mitte. Pubis on tasuta snuukerilaud ja lauajalka, pluss siis päris aktiivne eeskava – iganädalane viktoriin, vaba mikrofoni õhtu, live’ kontsertid, filmiõhtud jms. Viktoriini eest antakse võitjatele 5 õlut, 2 viktoriini peetakse järjest, kummaski on 20 küsimust. Osalesime ka korra oma korterikaslastega, null treenituse pealt saavutasime umbes 10. koha 14 võistkonna seas. Teet – kui sa loed, siis tea, et loodame nende õllede võitmise osas peamiselt sinu peale, nii et tule külla.  Lauajalka on selline, et värava ees on 3 meest 2 asemel ja laud ise kahjuks korralikult pekki keeratud ka, nii et erilist mängumõnu sealt ei saa.

Ivo käest sain teada, et Oslos on naelkummidega sõitmine tasuline ja kalkuleerisime siin, et kõige soodsam on naelad välja kakkuda (kohapeal vahetamine ja Eestist suverehvide transa oleks oluliselt kallim tulnud).No vot, ühel kenal laupäeval saingi siis teada, et getzikese rehvijooksus on umbes-täpselt 4 x 110 naela ja tegin neist siis viimse kui ühega väga intiimset sorti tutvust. Tagarehvid pidi alt ära kruvima ka veel, muidu ei pääsenud üldse ligi, nii et tubli kolm-neli tundi mässasin kogu selle asjaga.

Kunstisaalis oleme ka vahepeal käinud – Oslo rahvusgaleriis. Noh, muidu kunstisaal nagu kunstisaal ikka, aga üks saalitäis oli peenemaid maale ja kujukesi ka – Picasso, Cezanne, Rodin ja kõik need teised tegelased kellest koolis räägiti, kui sportlased trennis olid. Üldharivas korras laenutas Meelike mulle Kon-Tiki filmi ka raamatukogust. See on siis see parveke millega 5 norrakat Vaiksel ookeanil mehetegusid tegid. Juutuubis on video ka olemas, alla tunni pikk – soovitan.

Pesu tuleb siin pesumajas pesta ja see on täitsa ulmevärk. Sulle antakse kiipkaart millega saad majja sise ja kasutakonto, sinna saad siis pesemiseks rullut kanda. Üle interneti logid pesumasinasse sisse (selleks on sul 16-kohaline (sic!) juhuslikult genereeritud parool), reserveerida aja, monitoorid  ja konfid  siit-sealt. Kuivatitega umbes sama värk. 15 nokut tuleb välja käia pesemise ja 15 kuivatamise eest, aga kuivatada võib ühikatoas ka.

Ja siis Grönlandis leidsime ühe eheda, liisunud ilmega neegrite kõrtsi, sinna tahaks minna, aga üksinda ei julge.

Written by Madis Maks

April 6, 2010 at 11:44 am

Posted in norra

2 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kas sakslased on vaikimisi paksud?

    H.

    April 6, 2010 at 12:07 pm


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: