reisijutud

Here we go again… (Tartu-Kopenhagen)

leave a comment »

Seekordne tsiklireis viis ümber Läänemere ja koosseis oli varasemast pisut erinev. Sõitsime kolme paarina – Meelike oli minu ratta peal, Teet ja Kaisa moodustasid autoekipaaži ja kolmanda (gei)paari moodustasid loomulikult Ivo ja Priit. Tõsi küll, erinevatel tsiklitel nad sõitsid, aga telki ja värki jagasid hoolega. Üldiselt see saateauto on kaunis mugav, kui sul korralikku matkaratast pole, viskad pakid autosse ja ei pea iga hommik pakkimisalaseid eneseületusi sooritama. Pungi mõttes me Tartu-Tallinn otsa proovisime sõita koos kahe inimese varustusega tsiklil, sai hakkama põhimõtteliselt, aga ikka päris suur kuhi oli (telk, magamiskotid, penod, riided). Pooleliolevast pakkimisest on stiilinäide siin:

meelikesega_tsiklit_pakkimas

L. 08.08.2009 Tartu – Tallinn – Stocholm. 195 km

Generaalplaan oli lihtne, sõita laevaga Tallinnast Rootsi, sealt alla Taani ja siis läbi Saksama, Poola, Leedu ja Läti koju tagasi. Laevas jõudsime karaoke kõrtsi kaunis hilja, nii et esinemisjärjekord oli pikaks veninud. Priidu etteaste oli ootamist väärt, sest napsus rootsi teismelised ja niisama kohalikud litsikesed ei saanud ligilähedalegi Norwegian Wood’i esitusele – oli ikka korralik lavaline liikumine, õhukitarrid, ovatsioonid pealtvaatajate poolt jms. selline täismängu värk. Muud märkimisväärset eriti ei toimunud, vaatasime õhtul päikeseloojangut ja hommikul tegime skääriromantikat.

P. 09.08.2009 Stocholm – Göteborg. 505 km

Päev otsa uhame Rootsi kiirteid, pole tükk aega sõitnud pikka maad ja algusele omaselt on kann ka veel täitsa mittevalutu, nii et mõnus on. Õhtuks jõuame Göteborgi ühe Erasmuse (või oli see Orgasmus?) eestlanna juurde korterisse öömajale ja seal on täitsa mõnus. Seame ennast siise, käime linna odavaimas kõrtsis õlut libistamas. Õige pisut saame õhtul vihma ka, aga tolleks ajaks oleme ratta seljast maha roninud juba.

E. 10.08.2009 Göteborg – Kopenhaagen. 335 km

Hommikul otsustame üle vaadata Euroopa suurima tivoli ja väga mugavalt paikneb see just täpselt Göteborgis. Neil see hinnastamisskeem seal päris triviaalne pole, aga lühikeseks ajaks minnes paistis kõige soodsam osta sissepääsupilet ja siis eraldi raha maksta paari atraktsiooni eest. Me võtsime Meelikesega eesmärgiks ameerika mäed. Kõigepealt pidi 30 min järjekorras ootama ja kui lõpuks siis peale sai ja rihmad ka kinni (need suuremat sorti “klambrid”, et pea alaspidi ka välja ei kukuks), 30 sekundit keerutamist ja kogu pidu. “Pffft ja valmis…”, nagu klassikud ütlevad. Keegi oksendama ei hakanud ja päris äge oli, lõi ikka adreka korralikult lakke ja kohe oli tunne, et sõidaks vaal korra, aga ainult et, jah… 30 min pead uuesti sabas seisma järgmise sutsu jaoks.

Teine atraktsioon oli sarnane esimesele, ainult et konstruktsioon oli oluliselt kõrgem ja ehitatud puidust. Pea alaspidi sõitu polnud ka ette nähtud, nii et kinnitati ainult rihmaga tooli külge, no umbes nagu lennukis, või nii. Kolises ja mürises see värk oluliselt rohkem, aga mu meelest oli lõbusam, rohkem kurvidele ja hüpekatele rõhutud ja kestis oluliselt kauem. Välja nägi selline:

tivoli_ameerika_raudtee

Muu jaoks eriti aega ei jätkunudki, sõime jäätist ja vahtisime niisama ringi (ilgelt suur koht on ikka). Raha eest sai korvpalli ka visata, mõtlesin et teenin kerge vaevaga (nagu romantilises filmis) kaisulooma Meelikelesle, kolmest ühe vabaviske ometigi ju võiks sisse saada, aga ei halligi, kõik läksid mööda. Pisut piinlik oli, aga no mis parata, pall oli natukene suur ja korv oli natukene väike ja kohtunik jobu ja kõik need muud vabandused…

Umbes viieks õhtul saame oma vaatamised vaadatud ja hakkamse sõitma Kopenhaageni poole. Esimest korda paneme vihmakombed ka selga, aga nagu tavaliselt, vihm saab kohe otsa selle peale. Sõidame üle Euroopa pikima silla (ühendab Rootsit ja Taanit, väga muljetavaldav) ja kohale jõuame üpris pimedas juba. GPS’i järgi leidsime ainult ühe telkimiskoha üles ja see oli tolleks hetkeks suletud. Väss oli peal, pime, vihma tibutas ja edasisõidu isu oli minimaalselt, aga midagi paremat pähe ei tulnud, nii et otustasime Saksamaa pool edasi sõita ja teel motelli otsida. Õnneks viimasel hetkel saabus valvuritädi ja lasi meid sisse. Vihmasajus saime telgid püsti, süüa ja lamiseda saime õnneks varjualuse all. Öösel sadas kõvasti.

teet_telgiga

Written by Madis Maks

September 11, 2009 at 4:39 pm

Posted in rootsi, taani

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: