reisijutud

Teisipäev

leave a comment »

Kõlab uskumatult, aga täna on receptioni tütarlaps veel ilusam kui kahel eelmisel päeval. Rinnad, tõsi küll, on väiksemad ja ta on natukene tõsisema olemisega kui eelmised kaks, aga selegipoolest. Äkki on sess kehvasti läinud või miskit.

Meeldivaks üllatuseks on, et kord nädalas on siin ekstrapeen hommikusöök, kõiksugused paremad lihapalad ja garneeringud tuuakse välja ja isegi meiesugustele varapärastlõunastele ärkajatele on veel piisavalt alles jäänud. Teiseks meeldivaks üllatuseks on, et öösel on saabunud kaks tütarlast Norramaalt ja kohvi saamiseks ei pea isegi laua tagant püsti tõusma, kõik tehakse ette-taha ära. Muus osas on rutiin sama, nosime võileiba sotsialiseerime ja naudime kohvi meie imetoredal verandal.

Ilm on endiselt väga palav ja otsustame lähedalasuvasse karjääri ujuma minna. Hästi kõrged kivist seinad on seal ja kuna tegemist mitteametliku ujumiskohaga, siis sellist lauget sisseminekukohta praktiliselt pole. Sissekäigust (auk traataias sildiga “ujumine keelatud”) otsustame vasakule minna, aga ainsad kohad kust alla veeni saaks minna on ilmselgelt kohalikele kamikadzedele mõeldud ja 10-15 m järsak otseselt hüppama ka ei kutsu. Pool ringi karjäärile peale tehtud, selgub tõsiasi, et olnuks mõistlik sissekäigust paremale keerata. Otsustame siiski ringi lõplikult peale teha, minul pole ilusas kohas jalutamise vastu midagi, Ivo suust kostub muidugi “rahulolevat” mõminat, ta põhimõtteliselt vihkab kõiki teid kus motoriseeritult liikuda ei saa ja eriti just neid kus tema jala peab käima.

Kui lõpuks kohale jõuame, siis vesi on täitsa mõnus ja karastav. Ainus lauge sisskäigu koht on muidugi rämedalt ülerahvastatud ja vesi kaunis räpane kalda ääres (ujutavad seal oma penisid jms), aga kui kaugemale ujuda on meeldiv.

Trammiga sõidame pärast juutide kvartalisse, see peaks mingi eriliselt unikaalse ja boheemlasliku hõnguga linnaosa olema, kus kõrtsis on allkorrusel kõrts ja ülalkorrusel kunstisaal, aga kuidagi sattus nii, et me esimesest korrusest kaugemale ei jõudnud. Istusime siis jälle teeäärses lauas, jälgisime mööduvaid tütarlapsi ja oli vist tõepoolest nii boheemlasi nende hulgas rohkem.

Täna on hostelis rahulikum öö, joome esimese õhtu receptioni tütarlapsega rõdul õlut. Ilus baleriin on ühele hosteli seinale joonistatud.

Odomeetri näit: sama mis eile ja üleeile

Written by Madis Maks

June 24, 2008 at 1:38 pm

Posted in poola

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: