reisijutud

Macaroni

leave a comment »

Kes vana asja meenutab, sellel silm peast välja, aga mõtlesin et kirjutan ikka mälu järgi mõned sündmused üles. No lähtudes printsiibist et null sissekannet on ikkagi kehvem variant kui kehv sissekanne. Kustutadmine on kerge.

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis lennujaama jõudsin kunagi südaöö paiku ja kohalikud taksojuhid olid puntras ümber, et mind kesklinna viia. Seletasid usinalt et kell on juba nii palju, et ükski teine sõiduvahend ei liigu. Mina muidugi elu (ja taksojuhte) näinud inimesena tahtsin ise ka selles veenduda ja selgus et rongid liikusid täitsa kenasti veel.

Hotell pidi asuma kohe keskvaksali kõrval, aga no suures linnas on see “kohe kõrval” ikka üpris meelevaldne definitsioon. Helistasin siis igaks juhuks hotelli, et täpsemaid instruktsioone saada, mees siis seletab elavalt, et primo, bellissimo, kohe siinsmas noh, kõrval noh, vasakule-paremale noh ja oledki kohal. Tükk aega kuulasin ta instruktsioone ja lõpuks pidin ikka mingilt vastutulijalt pärima, et kuidas kohale jõuda.

Hommikul on tarvis E/// kontorisse jõuda ja see asub kuskil jumalast hüljatud kohas, põllul. Metrooga peab lõpppeatusesse sõitma, natukene ringi vaatama, õiges suunas liikuva bussi peale istuma ja õiges peatuses maha kobima. Mingist hetkest ma hakkasin E/// “kaelaketi” järgi orienteeruma. S.t. enamusel selle kooperatiivi töötajatest on selline spetsiifiline kaelapael mille otsas sisspääsuba ripub. Suht mõttetu ja kole asi on, aga no võõral alltöövõtjal on nende järgi vähemalt hea orienteeruda. silma järgi paistab küll väiksem maja olevat, aga väidetavalt on siin 20 000 inimest töötamas.

Negatiivsele poolele tuleb kanda, et ei ole need naisterahvad siin eriti ilusad. Maitea, võib-olla see Argentiina on silma ära hellitanud, aga mul viimasest Veneetsias käimisest oli kuidagi mulje jäänud et nad on siin ilusamad. Võib-olla muidugi jahe ilm mängib rolli ja kogu ilu on vati alla peidetud. Õlu on ka kallis.

Wing’i laadseid tsikleid on palju, hästi suuri rollereid (tavalisi ka) ja üllatavalt viisakad on nad jalakäija vastu.
Ando mainis et hotelli toit on sitt, tema tavaliselt toidu kohta halvustavaid seisukohti ei võta, nii et ma siis huviga ootasin, et mis hommikusöögiks pakutakse. Põhimõtteliselt ainus söödav asi on sai singisarnase asjaga ja moos. Jubedamat kohvi pole ma vist elus saanud, kuigi ma olen üpris erinevates pommiaukudes seda proovinud. Võiks ju küll olla, et Itaalias kohvi joodav on, aga võta näpust. Mahl oli ka rämedalt lahjendatud, vaja läks üliinimlikke pingutusi kujutlusvõime vallas, et see lurr veega poolitet morsiks kujutada. Üldiselt suvalises hostelis saab ka paremat sööki kui siinses 125 euri maksvas hotellis.

Pasta ja pitsa on Itaalias ikka VÄGA head, eriti teistkordsel maitsmisel. Käime kohalikega lõunat söömas ja õhtusöögis olen ka päris laheda restorani leidnud, ainult et, jah, nii kallist õlut ei pakuta mujal kui Kopenhaageni lennujaamas, Sheratonis või Rootsis suusamäel. Üpris vähe on riike kus päevarahadega ära ei ela, aga kui sa pead 300.-  askeetliku õhtusöögi eest maksma, siis läheb raskeks. Üldiselt on hea, et meil enamus kliente ikka arengumaades on.

Nädalavahetusel tegin turistivärki ka, pilukaid on palju ringi liikumas. Muidu oli ilus kevadilm, päikesepaisteline ja soe. Kolosseum mingi eriti vinge asi küll pole, võrreldes näiteks Taj Mahal’i või mõne teise klotsiga jätab suhteliselt jahedaks. Võib-olla mingid erinevad ajastud ja värk, no et kui rohkem teaks asjast siis oskaks hinnata. Vatikani kirik on lahe. Linn üleüldse on tore, armsad väikesed tänavad, rahulikud inimesed.

Turistikohtades, ülla-ülla, on hullult palju turiste. Suht väsitav on seal nendega ringi tõugelda ja pigem väldiks kogu seda värki. Ei tea, hakkan vist vananedes sotsiofoobiks muutuma. Pärast Argentiinat olen alateadlikult varastamise ja varaste osas ka ettevaatlikum ja paratamatult mõtlen selle peale. Eks ma tean küll, et tõenäosus väike, raha pole mul ka tegelikult erit palju, nii et kokkuvõttes oleks soodsam oleks mitte muretseda, aga noh, mis sa looduse vastu ikka suudad.

Mingit veidrat unenägu nägin, et Tarmo üritas mulle seletada, et miks ikkagi on äge nii palju reisida, aga hommikul ärgates oli see meelest läinud. Mul oli varem siia valmis kirjutatud jutt, et miks EI OLE äge nii palju reisida, aga ma kustutasin selle ära nüüd, unes toimunud seletus tundus liiga loogiline ja õige, mis sest et detailid meelest on läinud. Viie nädalaga olen külastanud nüüd seitset erinevat välisriiki: Läti-Austria-Šveits-Läti-Mehhiko-Argentiina-Eesti-Itaalia-Maroko-Itaalia-Eesti. Võimalik et see lõpuots läks sassi ka natukene.

Written by Madis Maks

March 12, 2008 at 2:50 am

Posted in itaalia

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: