reisijutud

nüansivahe

with 4 comments

Vahepeal käisin Mehhikos, aga see oli puhtalt hotell-töö-taco-hotell tüüpi üritus, nii et pole midagi kirjutada. Ja siis Slovakkias käisin laudumas (paras sõnavärdjas, aga ega “lauatama” ka parem pole), aga seal polnud rüperaali kaasas, nii ettagantjärgi ei viitsi kirjutada enam. Põhimõtteliselt tuleb väga hästi välja, ma arvan et järgmise hooaja lõpus Kaljule enam väga palju alla ei jää.Üldiselt on nii, et kui nädalase vahega pead Eestist jalga laskma ja siis tahad veel maja projekteerida ja piljardit mängida ja kossu mängida ja vanaemal külas käia ja õlut joomas sõpradega ja mõni õhtu niisama mitte midagi teha, siis ületundide tegemiseks ega ja jaksu ei jää. Eriti veel kui ajatsoonide vahel liikumisest on selline poolkõva olemine ja pärast lõunat konkreetselt selline tunne, et Une-Mati tahab vägisi uneriiki viia.

Igatahes, kuna varem ei jõudnud, siis ärasõidu õhtul kella kuuest kuni südaööni printisin ja klammerdasin kui vigane, et koolitusmaterjalid õigeaegselt valmis saaks. Õnneks tulid Mati ja Leino appi ja no oli kohe selgelt näha et koolis käinud mehed (loe: oskavad töid köita), oluliselt kiiremini edenes kõik. Ühtlasi klammerdasime siis ühe pooliku tekiila ja mõned õlled ära. Jõudsin kodus veel rutuga asjad ka ära pakkida (seekord ei ununenud isegi telefonilaadija maha) ja pidulikult saadeti mind siis varahommikuse Tallina bussi peale.

Lennujaamas sain juhuslikult Janekiga kokku, oli teine otsustanud Indiasse minna kaheks nädalaks, Helisngini meil siis ühine tee. Pariis oleksin peaaegu et lennukist maha jäänud, ilgelt uimasid check-in‘s ja rahvast oli ka palju, 4 minutit enne õhkutõumist sain lennukisse, aga ma polnud veel päris viimane.

See teenindus lennukites on sõltumata lennufirmast ikka suhteliselt kesine mu meelest. No et teevad küll sõbralikku nägu ja ütlevad tere ja palun, aga kuidagi nagu mingi liinitöö oleks – tervitustekst ette vuristada, kõrvaklapid kätte, käterätik ette, jook näkku, lobi ette, kohv järgi, räpms kokku. Mitte et ma oskaks öelda kuidas paremini saaks, aga nomaeitea, ei veena mind see teenindus et kedagi tegelikult kotib ka.

Dubais proovisin Armavia piletikassat üles leida, et oma Jerevani pilet ka ühelepoole kaasa võta enne Abu Dhabisse sõitu, aga no ei õnnestu. Üritasin siis infost pärida seal ja mingi uduvunts jooksutas mind päris korralikult (üle tunni) edasi-tagasi enne kui ma aru sain, et tegelikult polegi mingit Armavia kassat siin lennujaamas. Kui sa eeldad, et inimesed on mõistlikud, heatahtlikud ja abivalmid, siis on kuidagi väsitav ja närvesööv kui nad seda pole, eriti kui öösel kell 1 on kell. Alateadlikult saad ju aru küll, et see on paratamatu ja igavikuga võrreldes tühine, aga pole nagu häälestunud lihtsalt selleks.

Abu Dhabis on udupeen Sheratoni hotell mul siin, privaatse rannaga ja puha. Kabinetist, vannist, bideest ja nahktugitoolidest rääkimata. Polegi vist nii vinges hotellis elanud kunagi. Muidu nagu viietärni hotell ikka, mõned pisikesed tähelepanekud ainult:

  • kui tavaliselt volditakse vetsupaber kolmnurka pärast toakoristamist (no vist et näidata, et keegi on ikka üle vaatanud vms), siis siin kleebitakse pisikese sheratoni kleepsuga see kinni ka veel🙂
  • igast imelikke hotelli poolt toodud vedelikke ja kreeme leiab vannitoast, näiteks on mul siin kahte sorti shampooni, dushigeel, juuksepalsam (teadlikult kasutasin üleeile seda esimest korda oma elus – karv läigib praegu nii mis meeletu), kome sorti vannivahtu, ihupiim, deodorant, suuloputusvesi, terve hunnik imelikke padjakesi ja kotikesi (paistab, et meigieemaldamisvahendid, vms), õmbluskomplekt ja sultan lotion mille eesmärk on seni mulle (õnneks?) selgusetuks jäänud
  • vannitoas on kaal, kaalu peal on kirjas allahile meelepärane pikkuse ja kaalu suhe. Pealiskaudsel uurimisel paistis, et talle on meelepärased kiitsakamat sorti mehed ja tugevama kondiga naised, mina igatahes sellele standardile ei vasta
  • kui sa oma särgi või sokid kuskile toanurka viskad, või raamatu öökapile vedelema jätad, siis koristaja ei proovi ülipüüdlikult neid täisnurga alla sättida või kuhugi sahtlisse/kappi toppida, vaid suhtub arusaavalt inimese soovi mõistlikkuse piires lohakas olla

Hommikusöök on ka superhea, ma 4 korda olen nüüd käinud ja pole veel kõike huvipakkuvat maitsta jõudnud. Senimaani on lemmikuteks shokolaadicroissant, porgandimahl ja maasikasmoothie‘. Mulle tundub ikka kuidagi veider, et rõhtuatult on siin saiakeste juures väljas sildid, et need on Taanist ja eraldi lett sealiha jaoks. Enamus kliente paistavad küll välismaalase olema, aga tundub siiski liigse pugemisena läänemaailma ees. Või no äkki siis ongi piisavalt liberaalne see islamiasi siin, Saudis saaks kindlalt keskväljakul keppi sellise asja eest.

Laupäeval käisin jalutamas, imeilus päikseline ilm oli. Polegi vist nii toredat päeva olnud tükk aega, kuigi hästi mõnus oli olla. Neil on siin rannaäärne (6-7 kilti, ma pakuks) ilusaks tehtud, päris vinge pisikestest sillutisest tehtud lai tee, ilusad puud-põõsad jamuidu ka hästi mõnus koht jalutamiseks. Rahvast oli ainult kuidagi vähe, hekipügajad ja murukastjad ja mõned murjamid kes põõsa all vilus põõnasid, aga muidu täielik vaikus. Rannast käisin ka mööda ja no suhteliselt valus on vaadata neid mustades kottides “tibisid” kes seal 30-kraadises lõõsas “päikest võtavad”. Vaevalt et nad seal halati all ka alasti või bikiinides on, kindlasti peab sul vähemalt 2 paari karupükse jalas olema ja korsett koos kampsuniga seljas, et piisavalt sünnis oleks see asi. Eriti masendavaks teeb asjaolu, et kuna siin turiste on suhteliselt plju, siis enamus naisi on rannas ikkagi bikiinides ja täitsa huvitav oleks teada mida selline halatis naine siis mõtleb, kui ta neid seal päevitamas näeb.

Homme plaanin hommikul Dubaisse minna, sealt kõrbesafarile kaheks päevaks ja siis Jerevani. Kirjutan kui midagi põnevat juhtub või kui ei saa mitte vaiki olla…

Written by Madis Maks

April 11, 2007 at 11:07 am

Posted in uae

4 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. Huvitavalt kirjutasid, maaka jaoks palju informatsiooni ja küsimusi ka. Eriti läks peale hotellikirjeldus, voltinud ikka olen, aga selllisest voltimisest pole undki näinud. Kui musta riietatud naisele läheneda, mis siis juhtub, palju siis keskväljakul antakse? Üritasin hotellituba privaatse rannaga ette kujutada, aga noh fantaasiat jääb ikka puudu. Kaaluasi mulle sobiks, tundsin, et minu tuju püütakse üleval hoida. Jään kõrfesafari reisikirju ootama.

    nipitiri

    April 11, 2007 at 5:16 pm

  2. ei tea, UAE on ikka täiesti “läänelik” maa ja see musta koti värk on pigem selline vabatahtlik enesepiinamine. siin keegi pahasti küll ei vaata kui lühikese seeliku või paljaste õlgadega ringi käid

    vontroba

    April 13, 2007 at 2:59 pm

  3. Ma ka kaesin uaes neid mustaskotistsikke, ilusad silmad, mõnel on aimatav ka päri kena figuur, aga siis kui käis tuli kotist välja ja sõrmed olid küünteni karvased, siis mul võttis küll kergelt külmaks, aga olukorra päästis parasjagu kongus ninaga katmata tsikk, madala pepuga teksad, stringid nabani ja prigu paljas, edasi läksime Al Safeeri teemaks jogurtis lammas

    Pisike

    April 22, 2007 at 12:14 am

  4. vot sinna al safeeri ma jälle ei jõudnud. no lihtsalt see hiina toit seal kõrval on nii maitsev, et mina ei suutnud sealt mööda kõndida…

    vontroba

    April 23, 2007 at 9:12 am


Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: