reisijutud

Huvi Eesti vastu püsib

Vahepeal on kohalikus häälekandjas Arab News ilmunud 2 uut artikklit Eesti kohta, nii et rõõm tõdeda, et kohaliku meedia huvi tagasihoidlike aga töökate eestlaste vastu püsib. Uudisekünnise ületas kõrge inflatsioonitase Eestis ja tõsiasi, et üleminek eurole lükkus aasta võrra edasi. Suhteliselt väärika pikkusega artikkel, Ansipit tsiteeritud ja puha. Teine lugu oli sellest, kuidas tundmatu Eesti jalgpalliklubi Levadia ära kottis kunagise UEFA karikasarja finalisti Twente Enschede. Lugu ise asub siin, aga ega seal suurt midagi peale selle kirjas pole, ostke makske pappi ja ostke paberist leht, aga no lihtsalt tõestuseks, et ma pole vahepeal päiksepistet saanud ja meeltesegaduses neid lugusid siin ise ei fabritseeri.

No ja kuna me siin nii populaarsed juba oleme, siis peaks selle konsulaadi avamise idee ikka uuesti ja aktiivsemalt päeakorda võtma. Et meie koperatiiv niikuinii peaaegu et permanentselt siin esindatud on, siis ma võiks selle raske ülesande enda kanda võtta. Käiksin siin peenemas seltskonnas õhtust söömas, suruksin väärikatel korpulentsetel inimeste kätt ja ütleksin tere ja palun. Ega tegelikult midagi väga peent ja pidulikku tarvis polegi, võiks kasvõi siinsamas Radissoni hotellis, toa number 812 Eesti territooriumiks kuulutada, paneks kaks karabiiniga murjamit ukse taha valveseisakusse ja udupeen saaks olema. Eesti territooriumil on kerged alkohoolsed joogid teatavasti lubatud, Omariga räägin ära, tal suur auto, aitab lennujaamast õllekastid otse “konsulaati” toimetada. Jalgpalli EM-valiktsükkel on käimas, korvpallis ka kohe hakkamas, tagasimineku kuupäev tundub teadmatusse tulevikku lükkuvat, nii et ega siin aega kaotada pole, tuleb härjal sarvist haarata, nagu öeldakse.

Söömas käisin üks õhtu. No tegelikult pole selles midagi ebatavalist, sest söömas ma käin iga õhtu, aga sellel õhtul istun mina siis lauas ja ootan oma grillitud kanavarrast ja vaatan, et üks väga sümpaatne perekond sööb kõrvallauas – isa ja kolm poega. Kõik erinevas vanuses, kõige noorem vast varsti kooli minemas ja kõige vanem ehk keskkooli lõpetamas. Eriti nagu midagi teha polnud ka, nii et vaatasin kuidas selline viks ja viisakas perekond ettekandjatesse suhtub ja kuidas see see suhtumine erinevate generatsioonide kaupa edasi on kandunud. Tegemist on lihtsa toidukohaga, istud maha, kelner tuleb lauda, küsib mida sa tahad ja toob selle siis suurema peenutsemiseta koos arvega kohe ära. No et mingit sellist, et keegi sulle vett tühja klaasi juurde valaks, või pärst küsiks, et kuidas praad maitses, seda ei ole. Vaatasin, et kaks kelnerit põhimõtteliselt muud teha ei saanudki, kui sellele perele meele järgi olla, küll oli ühel ja lapselt pepsit vaja, küll riisi juurde, küll kahvel välja vahetada jne. Iseenesest muidugi täiesti loomulik asi, aga lihtsalt veider, et kui üleolev ja ülbe üks pealtnäha väga sümpaatne perekond olla võib. Konkreetselt selline suhtumine oligi, et sina mees oled siin neeger, neeger jookseb kui mina tahan ja palun ja aitähh loomulikult ütlema ei pea. Kusjuures teenindajad on seal keskmisest asjalikumad ja sõbralikumad, nii et oma käitumisega nad mingit põlgust küll ära ei ole teeninud. Eriti veider, et see kõige noorem laps käitus samamoodi kui kõik vanemad pereliikmed, meil ikka üldiselt suhtutakse teatud respektiga endast vanemasse inimesse, eriti kui tegemist on võõra inimesega ja enda ema või isa juures on.

Selline “kastitamine” hakkab üldiselt mujal ka silma, eriti liikluses. Kui sul on ikka suur ja ilus auto, siis on sul natuke rohkem õigusi kui teistel, muud autojuhid ja vähesed mopeedijuhid on ikka oluliselt madalam klass ja nendega keegi eriti ei arvesta, jalgratturitest rääkimata. Jalakäija on muigi madalam kui muru ja ükski autojuht “endastmõistetavalt” sinuga ei arvesta. See on mõnes mõttes vist seletetav jalagäijate üldise nappusega siin riigis, aga võiks ju siis arvata, et vähemalt nende väheste olemasolevate jalakäijate ja jalgratturite vahel on mingi solidaarsus, aga tegelikult ei ole. Üks murjam oleks mulle jalakäijate teel (jah, on olemas mõni selline siin) peaaegu otsa sõitnud, no ei taha mees teeserva võtta, hüppa või palmipuu otsa, kurat🙂

Written by Madis Maks

August 29, 2006 at 10:35 pm

Posted in saudi araabia

6 Responses

Subscribe to comments with RSS.

  1. Kas naaberriki kah on plaanis kylastada?

    Naaber

    August 30, 2006 at 6:18 pm

  2. Tahtsin eelmisel nädalavahetusel tulla, aga siis oli tervis kuidagi nadivõitu ja jäi pooleli see plaan. 5. septembril peaksin tagasi lendama, aga kui see kuupäev venima peaks, siis üritaks 6-7 september tulla…

    vontroba

    August 31, 2006 at 8:49 am

  3. Pohmakas kais kylas:)) vaaa

    Aga anna teada, kui plaan tulla on

    Naaber

    August 31, 2006 at 8:53 am

  4. diil (y)

    vontroba

    August 31, 2006 at 9:04 am

  5. Jalakäijale ka kiiver pähe ja ongi turvalisem kõndida..

    shiltsa

    September 4, 2006 at 3:01 pm

  6. Et seekord ei joudnud?
    Katsu jargmine kord reis paremini planeerida:P

    Naaber

    September 8, 2006 at 8:45 pm


Comments are closed.

%d bloggers like this: