reisijutud

Armeeniasse reisijale

leave a comment »

Enne reisi

Kuigi üldiselt seda konkreetset LonelyPlaneti raamatut suhteliselt palju kirutakase (Lonely Planet Georgia, Armenia & Azerbaijan, ISBN: 1740591380) on ta minu meelest ikkagi asendamatu sõbramees, kui sa vandersellina ringi rändad. Isegi kui tunned piisavalt paljusid kohalikke ja nende käest infot saad on ta abiks asi, kohati on seal kirjas teistmoodi vaatenurk asjadele see on teatavasti kõige parem tõele jälile jõuda.


Veel tasub enne minekut heita pilk aadressile http://thorntree.lonelyplanet.com/ , kui seal nüüd teha otsing armeenia kohta (soovikorral spetsiifilisemate märksõnadega), siis igasugust väärt informatsiooni võib leida. Ja seal käib hästi palju inimesi ka, nii et info on värske ja seda on piisavalt palju.

Sinnasaamine

Vaja on Armeenia viisat. Veel mõni aeg tagasi sai seda Tallinnast Kuninga tänavalt, aga enam mitte. Eesti pidavat nüüd teenindama kas Leedus või Poolas olev saatkond. Kusjuures Moskvast ei pruugi ka saada, mingi selline värk pidi olema, et kui sa ei lähe sinna saatkonda mis sinu kodumaad teenindab, siis nad ei pruugi üldse anda viisat – eks ta jabur ole, aga mis sa ikka oskad sinna parata.

Armeenia viisat saab teha ka veebis ( http://www.armeniaforeignministry.am/eVisa/ , 60 USD), pidavat toimima, aga mina ise ei proovinud. Kes lennukiga läheb, sellel on odavam osta lennujaamast (30 USD). Kes läbi Venemaa läheb, peaks vajadusel Venemaa viisa saamiseks pisut aega ja närve varuma ja mõistlik on läbi kogu asja läbi reisibüroo ajada. Tartus soovitan Oikumenat, Tallinnas tegeleb vist Neiris sellega peamiselt, aga nemad igatahes ei suutnud teha seda mida Oikumena suutis, nii et neid ei soovita.

  • Lennukiga – Kuna see oli kõige odavam variant, läksin mina esmalt rongiga Moskvasse ja sealt edasi Aeroflotiga Jerevani. Peterburist läheb ka lennuk, aga see oleks kallim tulnud. Samas, arvestades et Eestist Peterburi oleks saanud oluliselt odavamalt ja kiiremini kui Moskvasse, pole see vahe eriti märkimist väärt. Veel on Tshehhidel mingi otselend Prahast Jerevani (Czech Airlines, kui ei eksi), aga see oli 3000 krooni kallim kui Aeroflotiga. Tuleb veel arvestada, et suvehooajal (mai-sept umbes) on piletid 10-15% kallimad kui muul ajal. Kui läbi Moskva minna, siis tasub teha transiitviisa, sest juhul kui lennud on erinevatest terminalidest, ei saa mõnikord teise terminali minna (kõlab uskumatuna, aga reisibüroost öeldi et neil on korduvalt selliseid jamasid olnud). Läbi Türgi on veel võimalik minna, nt. mingi odava charteriga Türki ja sealt edasi kas siis rongi või lennukiga, aga kuna mul aega eriti ei olnud, tuli see variant ka kallim kui läbi Moskva minnes.
  • Rongiga – Otseühendus Armeeniaga puudub, nii et väga hästi ei saa. Kuuldatavasti saab otse Tbilisi sõita (Gruusia on EU jaoks viisavaba) ja sealt edasi Jerevani, aga päris kindlalt ei juge öelda. Tõenäoliselt on võimalik sõita Moskvast rongiga allapoole nii kaugele kui saab, vahepeal siis kas bussi või häälega eadsi liikuda kuni rongid jälle sõitma hakkavad ja siis lõpuni Jerevani. Igatahes peab arvestama, et kui rongid veel sõitsid, siis Moskvast Jerevani kulus 72h.
  • Bussiga – Moskvast ja Peterburist sõidavad bussid regulaarselt Jerevani (hinna suurusjärk 70 USD), samuti Türgist, aga ma väga ei uurinud, sest 72 tundi bussisõitu kuulub minu meelest ikkagi massohismi valdkonda. Samuti ei piisa sellisel juhul transiitviisast (see kehtib ainult 72h) ja kahekordse sisenemisega viisa (juhul kui tagasi ka läbi Venemaa minna) maksab oluliselt rohkem ja kättesaamiseks kulub rohkem aega.

Kes tahab odavalt Armeeniasse pääseda ning kellel on pisut aega ja vanderselli hing, siis mina igatahes soovitan sõita esmalt Ukrainasse (viisavaba), sealt rongiga Musta mere äärde, sealt siis laevaga üle Gruusiasse (samuti viisavaba) ja sealt rongiga Armeeniasse. Kui keegi selle tee ette võtab, võiks kirja ka saata “madis ät offline punkt ee”, et kuidas läks, või nii.

Kes lennukiga lendab, peaks arvestama, et tagasi tulles on 10000 drahmi (u. 25 USD) “lennujaamamaks”, millest keegi sulle varem ei räägi. Tundub kummaline, aga eks nad peavad ka kuidagi raha teenima oma uue lennujaama ehitamiseks.

Kohapeal ringiliikumine

Soovitan hääletamist. Armeenlased on tohutult sõbralikud ja kuna nad näevad, et sa kohalik ka ei ole, siis nad võtavad su igal juhul peale. Eestis ja Euroopas hääletamisega ei anna seda üldse võrreldagi, Armeenias on see ikka kordades lihtsam. Kogu selle kolme nädala jooksul mis ma Armeenias olin, oli ainult üks pisut ebameeldiv kogemus, nimelt poolel teel üks vend võttis istme alt takosmärgi ja ütles, et tegelikult on ta taksojuht ja tahab sõidu eest raha (ma muidugi ei andnud). Samas, häid ja ja halbu inimesi on on igalpool ja õige mitu korda oli nii, et takso (selline õige, plafooniga) või liinibuss pidas lihtsalt kinni ja viis mu tasuta kohale.

Suurlinnades ja linnade vahel liiguvad ka marshutkad (väga odavad), aga nendest on üldiselt vähe abi kui tarvis mõnd kirikut või asja vaatama minna. Vaatamisväärsused asuvad tsivilisatsioonist ikkagi suhteliselt kaugel ja sinna liigub ühistransport kas väga harva, või siis üldse mitte. Pealegi, marshutkad on tavaliselt ülerahvastatud ja aknad on madalad, nii et võrrledes häälega liikumisega on see oluliselt ebamugavam ja vaade on ka piiratud. Pealegi, teeääres hääletades peab marshutka alati kinni, kui tal vaba koht on ja sõltuvalt bussijuhist küsib siis raha (enamasti on nii, see ikkagi äri ju) või viib tasuta kohale.

Kui Jerevani ümbrus välja arvata, siis minu praktika oli selline, et häälega tuleb sõita vaatamisväärsusele võimalikult lähedale (10-15 km kaugusele tavaliselt) ja kuna sealt edasi enam autosid/busse ei liigu tuleb mõne kohaliku külamehega kokku leppida et ta viiks su vaatamisväärsuseni, ootaks seal pisut ja tooks tagasi. Rusikareegel on, et hinnaga 100 drahmi kilomeeter (tavaline taksotariif) on nad sind üldjuhul valmis ära viima ja kui sümpaatse mulje jätad, siis viivad ka ainult kütusehinna eest, mis aga tegelikult ei tule oluliselt odavam.

Öömaja

Kellel raha palju, see saab alati hotelli minna, aga kellel raha vähe, siis tasub teada, et hosteleid Armeenias pole. Jerevanis on paar “homestay” kohta, need on LonelyPlanetis ilusasti kirjas ainult et mingi jama on seal aadressidega, umbes et korteri- ja majanumber on ära vahetatud, nii et kindlam on ette helistada (kohalik kõne on sisuliselt tasuta, nii et suvalisest kohast võib paluda) ja lasta endale selgitada. See kus mina ööbisin maksis 9 USD ja väga viisakas koht oli kohe kesklinnas. Kusjuures need LP-s nimetatud “homestay” kohad on kas samas majas või üksteise lähedal, nii et ma arvan et need teised peaks ka korralikud olema. Väiksemates linnade on üldiselt mingi hotellilaadene ööbimiskoht, mina valisin tavaliselt kõige odavama ja hind oli 5 USD kanti. Kvaliteet varieerus, aga üldiselt oli olemas puhas voodi koos pesuga, dush ja peldik koridoris.

Ühte inimest tean kes telgiga Armeenias reisis, näiteks Jerevani lähedal leppis mingi külamehega kokku, sai oma asjad päevasel ajal sinna jätta, marshutkaga Jerevani sõita ja öösel oli siis telgis. Mul oli ka telk kaasas aga kordagi ei kasutanud. Kokkuvõttes oleks muidugi kõige odavam, aga arvestada tuleb, et suvel on temperatuur ikkagi 40 C kraadi tuuri, nii et pika hommikuse unega inimeste jaoks pisut ebamugav. Paljud inimesed kutsuvad enada juurde ka ööeks, ilma tagamõtteta, lihtsalt heast südamest.

Written by Madis Maks

August 21, 2005 at 2:02 pm

Posted in armeenia

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: