reisijutud

India 2004, 1. sissekanne

leave a comment »

REEDE 02.01.04

Saabusin parajasti Indiasse. Te pole vist indias käinud😉 No algusest siis. Preeduga sain 1. jaanuaril Tartust Tallinnasse ja kohe läksime Raini ja Loonaga Sõrmuste Isanda kolmandat osa vaatama (ülikõva, kui lõpp välja jätta) ja leppisime hommikuks kokku, et Preet tuleb ja võtab mu 6.30 peale. Õhtul peale kino hakkasin täpsemalt vaatama, et mis kell see lennuk ikka läheb ja selgus, et 7.25, mitte 7.45. Hommikul oli sellest tulenevalt pisut ärevust, aga õnneks Preet eriti kaua ei maganud ja enne seitset jõudsin ilusasti lennujaama.

Check-in, Eesti Ekspress ja leidsin Hanna üles. Tema on üks eestlastest kes kursusel osaleb, ainult et erinevalt neljast ülejäänud eesti poisist kuulab tema tarkvara kursust. Ajasime pisut juttu ja kobisime lennukisse. Minu kõrval istus Taago ja ma alguses vaatasin, et mingi kahtlane vend on, kiivalt hoidis oma küünarnukke tooli käsitoel ja ma üldse ei pääsenud löögile. Hiljem kui Kopenhagenis tuttavaks saime, selgus, et tegemist on täiesti toreda inimesega, ohvitser, luuraja😉

Tallinn-Kopenhaagen möödus suhteliselt kiiresti ja suhteliselt uniselt, Kopenhaageni lennujaamas liitus Taago ka minu ja Hannaga, 3/5 seltskonda olid selleks hetkeks siis põgusalt tutvunud. Kopenhaagen-Frankfurt oli pisut pikem lend kui esimene, lennuk ilusam, toit kehvem (mingi kuivanud leivakannikas viilu juustuga) – ei miskit erilist.

Frankfurdis tuli meil oma järgmist lendu 12 tundi oodata (jeee…). Mina ei viitsinud seal lennujaamas nii kaua tühja panna ja kavatsesin linna uudistama minna. Lennukis oli Taago Antoga ka kokku saanud, nii et 4/5 reisiseltskonnast oli koos. Pärast pika nõupidamist ja parima transpordi leidmist tulid Hanna ja Taago ka minuga linna, ostsime tosina euro eest grupipileti, see pidavat kogu ühistranspordi ära katma ja kehtis 5 inimese jaoks terve päeva. Sobis meile hästi.

Metrooga linna (~ 15 min). Tavaline linnake, ei miskit suurt ja erilist. Kõndisime ringi, kuradi külm oli, poodides käisime, et sooja saada. Aina tuulisemaks läks ja me polnud talve jaoks valmistunud nii et pärast paaritunnist ringikõmpimist läksime lennujaama tagasi. Magasin, lugesin raamatu läbi ja kõndisin lennujaamas ringi. Praegu rääkides ei tundugi see nii mõttetu, aga kohapeal oodates oli küll kangesti igav.

9-paiku läksime check-in ‘i tegema, Saime kokku Indrekuga (tema oli siis viimane meie seltskonnast) ja meie ilmselgeks meeleheaks pandi meid kõiki äriklassi. Piletid muide edasi-tagasi 38K SEK, kui me täna siin koolituskeskuses arvuteid nägime, siis tekkis küll mõte, et äriklassis inimeste lennutamise asemel peaks India valitsus keskenduma uue arvutipargi soetamisele. Nojah, ega me eriti ei kurtnud ja jalgu ei trampinud ka, et saaks turismiklassis lennata😉 Teenindus oli meeldiv, jagati nänni ja kui midagi küsisid, siis anti. Minule sattus lennuki kõige parem koht, akna all, ja eespool olev pink oli välja tõstetud. Sain oma koivad täies pikkuses ette sirutada ja ikka jäi peaaegu meeter eelmise pingini.

Päris hea söök oli ja päris palju ka, ma ei jõudnudki kõike ära süüa, magustoiduks mingi jõulukoogike, taolistest asjadest oli juba küllastus. 22.30 startisime ja hommikul 10- paiku pidime Delhis olema (ajavahe 3 ja pool tundi Eestiga). Lennuk oli Air India Boeing 747, see on ikka päris purakas nende lühilendude kökatsitega võrreldes. Suhteliselt vana mudel oli, ma pakuks, et kuskilt 80ndate lõpust, toolid ja sisustus paistsid väsinud, aga see pole vist lennuki puhul kõige olulisem. öösel sai ilusasti magada, padi ja tekk anti ja tool läks peaaegu horisontaali. Vahest kui mingid õhuaugud olid ja rohkem raputas, siis mina igatahes ärksin küll üles. Mõtled küll, et mis sa siin ikka teha saad kui alla kukub, aga looduse vastu ei saa ja ärevus on hinges.

LAUPÄEV 03.01.04

Enne ühteteist olime Delhis ja aknast maandumisrada vaadates paistis juba silma, et tegemist pole enam Euroopaga, hoovõturada oli konarlik, majad räämas ja pagasit veeti traktoriga (Taago vanaisal olevat täpselt samasugune). Lennukist maha tulles saime esimest korda tunda ordnungit india moodi😉 Kõik lennukist tulijad (seal oli mitu lennukit korraga tegelikult) aeti ühte suurde saali, mis oli siis nööride abil “labürindiks tehtud”, nii said suuremat segadust tekitamata järjekorras seista ja tõotatud maale kohaliku ametniku juurde jõudmist oodata. Üle kümne inimese teenindas, aga meeletult aeglaselt liikus järjekord, paistis, et neil oli arvutipargiga probleeme ja ega nad eriti ei kiirustanud seal ka, ilmselgelt oli tegemist auväärse ametiga ja sellisel juhul pole tihtipeale sünnis kiiresti tegutseda ja pisut kõrki ilmet oma näolt ära korjata.

Minul oli igatahes lõbus, india muusika oli taustaks, ootasin oma järjekorda ja vaatasin inimesi. Mingi poolteist tundi ehk pidime sabas seisma, siis vorme täitma ja pagasi leidma aga üldiselt läks üllatavalt sujuvalt. Kujutan ette, et suitsumeeste jaoks oli see ootamine oluliselt valulisem, pärast pikka suitsuvaba sõitu (lennukis suitsetada ei tohtinud ja pelleris olid ka sildid üleval, et kui antisuitsudetektorit kasutad, siis tõstetakse lennukist välja) võis see viimane tund kaunis vaevaliselt mööduda.

Väljapääsu juures oli Kumar meil CMC sildiga vastas aga me pidime teised lennukid ka ära ootama nii et veel 2 tundi saime lennujaamas seinavärvi kuivamist vaadata. Pisut nagu sama värk mis Marokos, et tohutu hunnik aferiste, oportuniste ja muidumehi ootab väljapääsu juures, kõik valmis rikka valge mehe abil varandusi teenima. Samas. Marokoga võrreldes olid inimesed ikka oluliselt vähem pealetükkivad ja lennujaamas oli ka kord majas, automaadiga sõdurid liikusid ringi ja majja sisse pääsesid ainult mingi pileti ostnud taksojuhid. Vaesem kaader piilus lihtsalt akna taga, päris naljakas oli kohati, mingi kümmekond täiskasvanud meest, ninad vastu aknaklaasi ja käed näo ümber et oleks ikka paremini paista mis sees toimub.

Täiesti teistmoodi õhkkond ja olustik on. Inimesed on rahulikud, miskit ei toimu õigeaegselt ja täiesti mõnus chillimise meeleolu tuleb peale. Kui nüüd eelnevast on jäänud mulje, et miskit on pahasti või ebameeldiv, siis see mulje on vale. Senimaani on kõik väga lahe olnud.

Kirgiiziast ? tuli kümmekond inimest, paar musta meest lisaks, kobisime bussi ja Kumar viis meid hotelli. Harukordselt räpased tänavad, mingid veidrad supermelanhoolse välimuse ja küüruga lemad segamini jeepide, rikshade, taksode, autode, jalgrataste, mopeedide ja kärudega – täielik melu. Liikumiskultuur on ka selline, mida varem kogenud pole ja eurooplase jaoks alguses pisut harjumatu. Peamine reegel paistab olevat see, et kellel on suurem masin, selle on alati peatee. Kõrvalepõikena… kuna erand kinnitab reeglit, siis meil oli eile ka üks jõuluvana välimusega rikshajuht, tema ei lasknud ennast suurest tuletõrjeautost häirida, puksis ennast konkreetselt ette ja ei lasknud ennast suurest masinast häirida.

Sõiduteema juurde tagasi tulles, suunatulesid kasutatakse minimaalselt, peegleid kasutatakse minimaalselt (üldjuhul on need on olemas küll, aga on vastu klaasi keeratud, et mööduvad autod neid maha ei sõidaks) ja kogu liiklus iseorganiseerub tuututamise abil. Kui mööda tahad minna, siis tuututad, kui rahul pole, tuututad kõvemini. Möödaminekuid on palju sest liiklusvahendid algavad jalamehe lükatavast kärust ja lõppevad sportautodega. Mingid ridasid ja sõidusuundi ei tunnistata, toimub pidev mööda, kõrvale ja vahele sõitmine. Jalakäijat keegi üle ei lase, tundub, et siinmaal tähendab vöötrada midagi muud kui meie maal (umbes, et ignoreeri täiega, või lisa gaasi paralleelselt tuututamisega).

Umbes kolmveerand tundi võtab sõit lennujaamast hotelli. Rääkisime Kumariga juttu (tema oli see kes meid lennujaamast üles korjas), selgus, et ta oli kunagi Moskvasse teed importinud ja käinud siis Tallinnas ka paar päeva. Viru hotelli mäletas ja mingit Igorist saunameest.

Hotell on M.S. Regency. Alguses pidime teises (kehvemas) hotellis olema, aga siin on mingi first come first served värk, nii et saime paremasse. 2 inimest on kaheses toas, voodi on ühine, vannituba on olemas. A/C on olemas, aga seda praegu küll tarvis ei lähe, pigem hoiame sees soojapuhurit. Jaanuar pidigi olema kõige külmem kuu siin, pärastpoole pidavat järjest soojemaks minema. Sooja vett on, kuigi see niriseb kaunis vaevaliselt, telekas on tuhande kanaliga. Päeval käib koristaja, täiesti talutav on. Mina olen Indrekuga ühes toas, Taago ja Anto on kahekesi ja Hanna on ühe Kirgiiziga.

Hanna õpib geograafiat magistrantuuris ja töötab roheliste jaoks, Taago on Tallinnas ohvitser, Anto saab varsti advokaadiks, Indrekul on tipist mingi puidutöötlemisega seotud eriala lõpetatud.

Sättisime ennast hotelli sisse, puhkasime ja poole kaheksast sai süüa. Hommiku- ja õhtusöök on hotellis (nädalavahetusel lõunasöök) ja senised kogemused on olnud küll igati positiivsed. Tavaliselt on mingi riis, aedviljad, friikartulid ja siis mingi indiapärane värk sinna peale. Millega seal täpselt tegemist on, seda ei tea lubada, aga maitseb hästi ja tervis on ka seni korras olnud. Lihavärgist on seni ainult kana olnud ja liha/kala antakse ainult õhtusöögiks. Magustoite pole.

Me elame kohe mingi suure turu kõrval, nii,et pärast õhtusööki läksime linna uudistama. Nahkrihmasid ja magamiskotte püüti kangesti meile pähe määrida ja kui tegemist on pika tänavaga, siis muutub see tüütavaks, aga on inimesed on üldiselt sõbralikud ja annavad järele kui sa ikka ei taha nende kaupa osta. Kõndisime ringi, otsisime kohta kus maha istuda ja õlut juua. Olustik räpane, tuju väga hea.

Meie igatahes ühtegi baari ei leidnud, kõndisime tagasi ja küsisime hotellist paremate kohtade kohta. CP (Conneghan? Palace) oli koht kuhu meil minna soovitati ja põhimõtteliselt on see vist linna keskpunkt ka. Võtsime riksha, see on selline väike mootorrattalaadne sõiduk ja originaalis peaks sinna 3 inimest pluss juht sisse mahtuma. Mingi kohaliku kaasabil saime riksha kinni peetud ja leppisime 100 rupsi peale hinna kokku, hiljem selgus, et see on umbes poole rohkem kui tavaliselt makstakse sellise otsa eest, aga me vaatasime, et see on selline inimlikult ilus liigutus natuke kohalikku majandust toetada ja pealegi pressisime kõik viis ennast sinna sisse ka.

Rikshast vaadatuna tundub see liiklus hoopis teistsugune kui suurest bussist vaadatuna, kõvasti laveerimist ja tuututamist oli, aga sellist hirmu, et keegi meile otsa sõidab, või meie mõne lehma alla ajame, seda polnud kordagi. Paistab et inimesd valdavad teemat (eriti rikshajuhid) ja sellises totaalses korraageduses mõistavad kasliiklejate soove ja mõtteid.

Maksime sõidu eest, istusime esimesse ettejuhtuvasse kohta maha ja asusime erinevaid kohalikke marke proovima. Õlu on umbes 100 rupsi baaris (suhe eesti krooniga on ~ 1:3 või 1:4), nii et umbes sama hind mis Eestiski. Õlu on neil pindistes pudelites (630 ml või umbes nii) ja täitsa õlle maitsega. Mina proovisin 3 erinevat. Poes on õlu muide 30 rupsi, samuti umbes Eesti hind, ainult et kaunis keeruline on see õige pood üles leida. Hästi palju on reklaame poodide peal, alkoholipoode on vähe ja tänavad on sarnased nii et senimaani on see meil vaid korra õnnestunud.

Anto õhutamisel ja innustatuna kohalikust kesvamärjukesest suundusime kohalikku ööklubi otsima. Sõbrunesime eelmise pubi kelneriga, maksime talle 100 rupsi jootraha, mille peale ta oli siis lahkelt nõus seletama ja üles kirjutama kustkohast me toreda ööklubi leiame. Seda see kelner unustas muidugi mainida, et jootraha on kas 10% arvest või 5 rupsi😉 No me pidasime ennast jälle pisut targemaks ja tundsime ennast hästi olles taaskord kohalikku majandust toetanud.

Ööklubi oli mingi peenemat sorti hotelli all, pilet 300 või 500 rupsi ja muidu ei pääse üldse sisse vaatamagi, et kas meile meelejärgi või nii. Hotellid pidavatki ainsad kohad olema kus peol saab käia, ei oska praegu nagu täpsemalt kommenteerida, aga eks me uurime varsti järgi. Veider on see, et laupäeval pannakse kõik kohad hiljemalt südaööl kinni ja sellepärast me ei saanudki peole minna. Igatahes on see pandud meie TODO listi, tahaks näha kuidas rikkamad indialased meelt lahutavad.

Viiekesi rikshasse ja jõuluvana taoline indiamees toob meid tagasi hotelli.

Written by Madis Maks

January 3, 2004 at 2:19 pm

Posted in india

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: